Näita Cooliris'ega! Slaidishow
üks pildike

Sai üks ilusat värvi kaunitar peale, kes ei lasknud end häirida oma võrgu ehitamisel

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Ussike

Roomas rohu sees selline tegelane

Kommentaare: 3 - Hinne: 5.00
üks karvakera

See karvakerake ilmus välja vahtra võsa alt

Kommentaare: 3 - Hinne: 5.00
tundub et oleks nagu mingi ussike

Pole kindel kas on ussike aga tundus et nagu oleks ja oli ilusti keras sirelipuu lehel

Kommentaare: 0 - Hinne: 5.00
hommikusära

Esmaspäevane päikesesära ja udune hommik

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
natuke ilu

Lillekesed peenar ilusat värvi

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
päike hakkas loojuma

Üritasin pildile saada päikeseloojangut

Kommentaare: 0 - Hinne: -
midagi huvitavat

Hommikuse jalutuskäigu ajal tehtud pilt kuuse küljes olev võrk

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Kintsli kõrtsihoone

6 kilomeetrit kaugusel Elva-Kintsli tee alguses asuv endine kõrtsihoone kus 1884 aastal peatus Eesti lipu õnnistamisele teel olnud Eesti Üliõpilaste seltsi delegatsioon kelle sõiduvahendiks oli kaheksa honbusega toolvanker kuhu oli peidetud Karl August Hermanni abikaasa Paula kätetööna tehtud siidist trikoloor. Delegatsioon kinnitas keha ja rüüpas õlut, rullis lahti sinimustvalge lipu ja panid sellee vankrile ning ülevas meeleolus sõitsid Otepää poole. Kõrtsihoones on kaks köökija neli tuba, abiruumid ja talliosa. Ligi meetri paksustes kiviseintes on kaarjad ukse-ja aknaavad.Säilinud massiivsed laeprussid ja laiad põrandalauad ning haruldane mantelkorsten. Kahe toa all on võlvkelder. Kõrts tegutses 1940.aastani.

Kommentaare: 0 - Hinne: -
Otepää kirikuaia kivirist

Lihtne põllukivist rist on väheesinev näide tõenäoliselt 17.-18.sajandist pärit ristist. Mälestis moodustab osa ajaloolisest kirikuaiast ja-inventarist.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Kintsli kõrtsihoone kõrvalhooned

Rõhtpalk-ait, maakivist ait ja maakividest võlvkeldrid

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Koikküla mõisa magasiait

1-korruseline,klassitsistlikus võtmes, algselt poolkelpkatusega, krohvimata fassaadiga maakividest ja tellistest aidahoone. Hoone paikneb piki Võru-Mõniste-Valga maantee telge esifassaadiga tee poole. Avatäited on puidust. Esifassaadi keskmes domineerib kolme segmentkaarega ulualune, mida toetavad nelinurksed talumivööga piilarid ja poolsambad. Ulualuse tagaseina keskel paikneb suurem ukseava, sellest kahel pool pisemad aknad. Avasid ääristab krohviraamistu. Hoone algne kelpkatus on välja vahetatud viilkatuse vastu. Poolviilu all on säilinud vahevöö, algselt oli hoonel ka räästakarniis. Magasiait asetseb mõisasüdamest eemal Võru-Mõniste-Valga maantee äärsel künkal, moodustades omaette teetähise.

Kommentaare: 0 - Hinne: -
Reola vana koolimaja

Reola alevikus asuv vana koolimaja mis sai. 1929 sai kool 6 klassilise kooli staatuse.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Karilatsi vana vallamaja

1880 aastal ehitatud hoonet kasutati algul Karilatsi magagasiaida vahimajana, hiljem valla- ja kohtumajana. Pärast uue vallamaja valmimist 1896 kasutati hoonet vaestemajana. Hoone asub Põlva Talurahvamuuseumi territooriumil.
1876.aastal vaidlesid Kähri valla volimehed selle üle, kas ehitada kohtumaja Tännassilma või Karilatsi. Kroonuvalla keskusena otsustati Tännassilma kasuks. 1880-ndaks aastaks oli tekkinud vajadus uue kohtumaja järele, sest vana lagunes. Kuna sel ajal olid vallavolikogus ülekaalus Karilatsi mehed, otsustati viia Kähri valla keskus Tännassilmast Karilatsi. Kohtumajaks otsustati võtta magasiaida vahimaja, sest see oli hiljuti ehitatud ja igati kõlblik. Vallavanem selgitas, et Karilatsi magasikrundi peale on kõlblik maja ehitatud, mis on kõrge vundamendi peal, ühe vööruse, vangikambri, edetare ja suure valge toaga tarega ja selle sees on väga kõlblik valla talitusi talitada. Otsustati teha ülemkohtule taotlus loa saamiseks, et vahimaja võiks kohtumajana lasta sisse õnnistada.

Kohtumajas h ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Põlgaste mõisa piirdemüür

Maakivist soklile toetuv aed koosneb poolkaarekujulistest keraamilistest kividest, iga 5 meetri järel on laotud tellispostid. Kokku võib loendada umbes 50m tellisposti koos väravapostidega. Aia kaugemas otsas asub kolhoosi poolt taastatud osa, materjaliks kollaka tooniga keraamilised kivid, uus osa asub betoonvundamendil. Aeda on ehitatud kahekorruseline kahe trepikojaga paneelelamu.
Aeda kasutatakse elanike peenramaa ja õunapuuaiana.

Piirdemüürid on rajatud 19. sajandi II poolel viljapuuaia ümbritsemiseks.
Kivimüüri remonditi 1970-ndate algul
Põlva maakond, Laheda vald, Lahe küla, Kiviaia

Kommentaare: 0 - Hinne: 5.00
Vaivara endine rahvamaja

Sillamäe linna naabruses, kohas, kus uus ja vana Narva maantee lahknevad, seisab teeveerul tondiloss. Varemetes kivihoone, mille kunagist suursugusust siiski veel aimata. See on Vaivara rahvamaja, omamoodi sümbol nii siinsele rikkalikule kultuurielule kui ka sõjast tingitud hävingule. Rahvamaja oli moodsamaid omal ajal. Ehitamisel, aastatel 1908-1910 andsid oma panuse paljud ümbruskonna inimesed, suures osas vabatahtliku tööga. Mitmed lähikonna mõisnikud on toetanud rahvamaja püstitamist ka rahaliselt, Vaivara parun Korff lisaks veel maa ja materjalidega. Hoone ehitust vedas karskusselts „Külvaja“, kes majandas rahvamaja ka edaspidi koos Vaivara Ühispangaga. Maakoha kohta oli rahvamaja esinduslik: kahekorruseline kivihoone mahutas ligi 300-kohalise saali, näitelava mõõtmetega 9x15 m, einelauaruumid, raamatukogu, pangaruumi, elektrimasinaruumi, majahoidja elukorteri. Omaette kõrvalhooned olid hobuste varjualuse, keldri ja puukuuri tarvis. Üksi ühel talvepäeval tuli maja soojakskütmiseks arvestada neli ruumi pu ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Eesti Loodusuurijate Seltsi maja

Struve 2 krunt asub alal, mille krundistik ja tänavate võrk kujunes välja 18. sajandi jooksul. Eeslinna puithooned hävitati korduvalt, olgu siis sõdade käigus või hävisid need kahjutules, kuid ehitati alati üles. Vallikraavi S-kaldal Liivamäel (Sandberg) asuv praegune LUSi maja ja aia ala kuulus nn Riia eeslinna ning siin oli üsna varajasest ajast teada peamiselt eestlastest koosnev elanikkond. Maa-ala kuulus Tartu linnale ning selle eest maksti renti.
1758. aasta revisjoniraamatu andmetel elas Struve 2 krundile ehitatud puitmajas Liva Pedo lesk ning 1760date aastate linnaplaanilt on näha, et maa-alal on 2 hoonet. 1775. aasta suures tulekahjus see piirkond kannatada ei saanud ja hoonestus ei hävinud. 1778 aastal oli krunt täis ehitatud ning kuulus voorimees Pedo Hansule.
19. sajandi alguses anti Toomemägi ning seda ümbritsevad alad ülikooli kasutusse. Struve 2 krunt jagati osadeks - üks osa jäi praeguse maja, teine tõllakuuri alla - ning ühe osa kasutaja maksis renti linnale, teine ülikoolile. 1800. aastal o ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00

Albumi info

 

Loodus, ehitised ja mälestusmärgid

Albumid: 1 / 4

Kasutaja info

 
  • Priit Virula
  • Kasutaja alates:01 juuni 2010
  • Albumeid / Pilte:4 / 846