P4094127 (0)
Kasutaja: nature;)
Iguassu juga (0)
Kasutaja: Jüri Raag
301 (0)
Kasutaja: fiore
ad (0)
Kasutaja: xawa
Rio karneval (0)
Kasutaja: Jüri Raag
Iguassu sägad (0)
Kasutaja: Jüri Raag
Candelaria kirik.
Rio de Janeiro (0)
Kasutaja: Jüri Raag
V. Kuslap laulis: ,,.....Näe vahtrad õitsevad,
Näe langetavad lehti,
Näe aknal naine ennast väljumiseks ehtind,
All hoovivärava ees seisab limusiin.''

Arvan, et iseliikurite sünnist alates hakkasid need kohe aina sagedamini ka kallimate väravate ees seisma! Sellest ka pildi idee.
,,Näe aknal naine ennast vä ... (3)
Kasutaja: osanik
327 (0)
Kasutaja: fiore
IMG_20180417_110144 (0)
Kasutaja: olustverepiilu
Umbro spordipluus s.152 (NB! ei vatsa suurusele, pigem 140-146 kandiseks. Seetõttu jäi kasutamata)

Hind 5,95 eur
SAM_6428 (0)
Kasutaja: Kadilii
Aastatel 1486–1493 ehitati täielikult ümber Matteuse kabel (alates 17. sajandist nimetatud Antoniuse kabeliks), millest sai avar neljavõlvikuline keskpiilariga ruum.
Niguliste Antoniuse kabel (0)
Kasutaja: Priit Virula
Kits keset hane parve
Kits keset hanekarja (2)
Kasutaja: Mati Paavo
241 (0)
Kasutaja: fiore
Oleviste kirik on nime saanud Skandinaavia päritolu pühaku, Norra kuningas Olaf II Haraldssoni järgi. Esimest korda on skandinaavlaste kaubahoovi juures asunud Püha Olavi kirikut mainitud 1267. Tollase kiriku täpne asukoht on teadmata, kuid tõenäoliselt paiknes hoone praegusest kirikust edela pool, Laia ja Laboratooriumi tänava vahelisel alal, ning rajati ilmselt juba 12. sajandil. Praegusesse kohta ehitati esimene kirik arvatavasti 1330 - selle aastaarvu ja Püha Olevi kujutisega päiskivi avastati kirikust 19. sajandil toimunud ehitustööde käigus. Praeguse mahu ja hilisgooti ilme sai kirik 15. sajandil. Oleviste kirik oli keskaegse Tallinna suurim ehitis. Kiriku siseruum paistab silma kesklöövi suue kõrguse (31 m) ja ilusate tähtvõlvidega kooriruumi poolest.
Kiriku torn koos sihvaka telkkiivriga oli oletatavalt 159 m kõrge, olles 1500. aasta paiku maailma kõrgeim. Oleviste kõrge torn hävis 1625 välgust süttinud tulekahjus ja taastati madalamana 1651. Tänase kõrguse - 123,7 m - sai torn 1820-1840, mil 1820 tulekahjus rängalt kannatada saanud kirik rekonstrueeriti. Kiriku ülesehitamisel ei lähtutud 19. sajandi I poolel valitsenud klassitsistlikus stiilist, vaid hoone rekonstrueeriti gooti stiilis - sellega juhatas Oleviste kirik sisse 19. sajandi II poolel valitsenud historitsistliku kirikuarhitektuuri. Kiriku koori lõunaküljel paikneb 16. sajandi algul vahetult enne reformatsiooni ehitatud Maarja kabel, mis kuulub silmapaistvamate ja kaunimate hilisgooti ehitiste hulka Eestis. Maarja kabeli idafassaadil paikneb 16. sajandi algusest pärinev tiibaltari kompositsiooniga linnakodaniku-kaupmehe mälestusmonument. Oleviste kirik oli 1524. aastani rooma-katoliku kirik, kus peetud esimestest evangeelsetest jutlustest sai Tallinnas alguse reformatsioon ja kirik kuulus 1524-1950 luteri kirikule (kuni 1940 saksa kogudusele). Alates 1950 kasutab kirikut Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide liit. Oleviste kirikus pääsevad külalised kirikutorni ja selle vaateplatvormile, kust avanevad suurepärased vaated Tallinna vanalinnale ja selle ümbrusele.
14. sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis lõpetati 1330. aastal. 1364 valmis torn, mis oli nüüdsest madalam ja asus väljaspool kirikut. Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Sajandi alguses püstitati uus kooriruum. Pärast 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone. Selle ehitus toimus 1436–1450 ning seda juhtis Andreas Kulpesu. Vana pikihoone ja kabelid lammutati, hoone ehitati pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Kolmelöövilise basiilika kesklöövi kõrguseks sai 31 meetrit (Baltimaade kõrgeim) ning torni kiviosa kõrguseks 57 meetrit.
Koos 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiveriga oli kirik 115–125 meetri kõrgune.[1] Kõrge torni ehitusajendiks oli ilmselt selle kasutamine meresõidutähisena. Kirikut ümbritses kalmistu, mis asus hilisema Oleviste tänava kohal. Ürikutes nimetatakse ka Maarja, Olause ja Laurentiuse kabeleid. 15. sajandi ümberehituse käigus lammutatud Maarja kabeli järglane ehitati aastatel 1513–1523 Olgugi, et lõpetamata, on see üks vormirikkamaid säilinud hilisgootika näiteid Tallinnas.

15. septembril 1524 toimunud luterliku reformatsiooni pildirüüste käigus hävitati rikkalikult kaunistatud kirikus kogu kunstiliselt väärtuslikum sisustus. Väliselt kirik kannatada ei saanud.

Väidetavasti oli Oleviste kirik aastail 1549–1625 maailma kõrgeim ehitis. See arvamus põhineb 1778. aastal kiriku tornist leitud kirjal, mille järgi olevat enne 1625. aasta tulekahju kiriku torni kõrgus olnud 84 sülda. Samas pole selge, milliseid süldu on mõeldud. Reini süldades vastab see 159, Hamburgi süldades 161, Vene süldades isegi 179, aga Tallinna süldades 134 meetrile. Seda arvu ei tõesta ükski teine allikas ja olemasolevate piltide järgi on Oleviste kiriku torn olnud kogu aeg umbes sama kõrge kui tänapäeval. Samuti oleks kõrge torni puhul kiviosa ebaproportsionaalselt madal
1602. aastal ehitati ühele Maarja kabeli piilarile päikesekell, mis on vanim säilinud päikesekell Eestis.

1625. aasta ööl vastu 29. maid süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad ning kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti, ning jumalateenistuseks avati uksed kolme aasta pärast. Uus torn valmis 1651. aastal, see ehitati 135 meetri kõrgune. Ka aastatel 1693, 1698, 1700, 1707, 1719 ja 1736 märgitakse torni vigastusi ja väiksemaid tulekahjusid pikselöökide tagajärjel.
Järgmine tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aasta ööl vastu 16. juunit, mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Ametivõimude otsuse tõttu kiriku päästmise asemel ümbruskondseid maju evakueerida, ei tegutsetud tule kustutamisel operatiivselt ning tuli levis teistesse nurgatornidesse ja peatorni. Tulekahju kestis neli tundi ja hävitas kiriku sisustuse täielikult, kahjustades hauakive ning isegi kivist piilareid. Õnnekombel säilis kiriku raamatukogu, mis oli varjul käärkambri all võlvistikus.

Seekordne taastamine võttis aega 20 aastat ning seda toetasid ka Venemaa keisrid Aleksander I ja Nikolai I. Kiriku taastamine läks maksma üle 500 000 rubla. Välisilmesse lisandusid uusgooti elemendid, kirikusse ehitati ahjud, torn taastati tänases kõrguses: 123,7 m ning kiiver kaeti vasega. Kirik taasavati 16. juunil 1840.
1925. aastal leiti kiriku torni juurest ümbermaetuna kiriku põranda ümberehitamisel eemaldatud maetute jäänuseid, mis maeti ümber Rahumäe kalmistule.
27. juulil 1931 süttis torn taas pikselöögist. Tuli kustutati ning torn taastati endiste plaanide järgi. 1950. aasta septembris anti kirik baptistide Tallinna Oleviste Kogudusele (baptist Karl Kaups oli seal esimest korda jutlustanud 1930. aastal. 1954. aastal toimus hoones ulatuslik siseremont.

Kirikutornis 60 meetri kõrgusel on külastajatele avatud aprillist novembrini vaateplatvorm.

Torni tipus paikneva kullatud muna läbimõõt on 114 cm.
Oleviste kirik (0)
Kasutaja: Priit Virula
026 (0)
Kasutaja: Rappel1
2.04 (5) (0)
Kasutaja: olustverepiilu
Paraty (0)
Kasutaja: Jüri Raag
IMG_20180417_110732 (0)
Kasutaja: olustverepiilu
23.03 (8) (0)
Kasutaja: olustverepiilu