IMG_8668 (0)
User: Ain Paloson
IMG_1456 (0)
User: Mann1403
IMG_1583 (0)
User: Mann1403
20180426_101613 (0)
User: olustverepiilu
IMG_1578 (0)
User: Mann1403
Tallinna Kaarli kirik on Eesti 19. sajandi II poole sakraalarhitektuuri silmapaistvaim näide, üks Tallinna olulisemaid historitsistlikke hooneid. Insenertehniliselt on ainulaadselt lahendatud ruumi avardav piilaritevaba katusekonstruktsioon. Neoromaani stiilis kõrgekvaliteediliselt ehitatud kivikiriku arhitektid on silmapaistvad Peterburis tegutsenud projekteerijad Otto Pius Hippius ja Rudolf Bernhard. Kirikus asub 72 vallasmälestist, millest üks on freskotehnikas 1879. aastal valminud Johann Köleri suurim teos ja ühtlasi ka Eesti esimene monumentaalmaal “Tulge minu juurde”.
Esimesed kirjalikud allikad Tõnismäest pärinevad 1348. aastast, kui Tallinna raad andis Saksa ordule maad Tallinna sarases. Selles piirkonnas on olnud mitmeid kabeleid ja kirikuid, mis on andnud nime tulevastele ehitistele. Liivi sõja ajal hävis Tõnismäel paiknev kabel (ehitatud arvatavasti 14. sajandi I poolel), mis oli pühendatud pühak Antoniusele, sealt pärineb piirkonna nimetus – Tõnismägi. 1670. aastal pühitseti sisse kreeka risti kujuline kirik, mille laskis ehitada Rootsi kuningas Karl XI. Tema auks hakati puukirikut nimetama Kaarli kirikuks, see hävines Põhjasõjas. Uus Kaarli kirik, mida me täna näeme, pühitseti sisse 1870. aastal. Selle ehitamiseks lõhuti kindlustuste osana olnud De la Gardie reduut. Kaarli kiriku kogudus kasvas välja Tallinna Pühavaimu kogudusest. Suures osas ruumipuuduse tõttu hakati ehitama uut kirikut. Edumeelse arhitektina väärtustas Otto Pius Hippius krohvimata kivi ja pidas oluliseks lokaalseid eripärasid. Seda rakendas ta Kaarli kiriku juures ja nii oli see üks esimesi krohvimata siledaks tahutud paekivist fassaadidega ehitisi Tallinnas ning olnud eeskujuks Tallinna Vana-Kaarli kalmistu kabelvärava, Rahumäe kalmistu Kaarli kabeli, Narva Peetri kiriku ja Rapla Maarja-Magdaleena kiriku ehitamisel. Kaarli kirik oli Eestis 19. sajandil esimene ladina risti kujuline luteri kirik. Arhitekt Hippius jäljendas sellega keskaegset katedraaliarhitektuuri. Ristikujuline põhiplaan võimaldas tulla paljudel inimestel kantslile ja altarile väga lähedale. Kiriku eksterjööri kujundati vanast vormist lähtudes, seda tõestab keskajal olulisel kohal olnud kabelitepärga imiteeriv madalam hooneteplokk, kus paiknevad abiruumid. Romaani arhitektuurist inspireerituna on peaukse kohale kujundatud roosaken ja ümarkaarstiilis avad. Pikihoone akende all asuvad ümarpetikud. Vormilt historitsistliku ehitise läänekülge kroonivad kaks neoromaani stiilis torni. Selleks ajaks, kui kiriku nurgakivi 1862. aastal paika pandi (projekt oli valminud juba 1858. aastaks), oli suuremas osas välja kujunenud ka tänane tänavatevõrk kiriku ümbruses. Kiriku ehitus venis rahapuuduse tõttu ja katus jõuti peale panna alles 1870. aastaks. Tornid lõpetati 1882. aastal ja siseviimistlus ning altarimaalid olid tollal veel pooleli. Kirik pole tänaseni täielikult valmis – välimistes seinaniššides puuduvad projektis ettenähtud skulptuurid. Nii nagu eksterjööris, pääsevad ümarmotiivid mõjule ka sisekujunduses. Tõeline insenerisaavutus on Kaarli kiriku lagi, mis ilma piilariteta aitab interjööril mõjuda avaramana, kui see väljast tundub. See on tänu erilisele katusekonstruktsioonile, mille kavandas Otto Pius Hippius koos tunnustatud inseneri, Peterburis õppejõuna töötanud, kuid Tallinnast pärit Rudolf von Bernhardiga. Hippius tahtis kujundada protestantliku kiriku põhimudelit. Selle kohaselt pidi kantsel ja altar olema nähtavad kõikidelt istekohtadelt. See tal õnnestus. Piilaritest vaba ruum võimaldas ainulevinud iseseisva altari asemel luua Johann Kölerilt 1879. aastatel tellitud ja samal aastal valminud freskotehnikas maali apsiidivõlvil, mille mõju avaldus suurejooneliselt just asukoha tõttu. Erilise väärtuse kirikule annavad ka Sally von Kügelgeni 1889. aastal valminud lunastusmüsteeriumi kujutavad kolmikmaalid, mis kaunistavad kiriku apsiidi ning samal aastal valmistatud Paulus Treumanni neogooti stiilis altarilaud. 1870. aastal valminud kantsel on paigutatud nii, et see oleks igalt istekohalt nähtav. See on valmistatud arvatavasti Hippiuse kavandi järgi nagu ka pingistiku esipaneelid. Samuti tuleb nimetada ka 1696. aastal Rootsi kuninga poolt kingitud tornikella, mis algselt kuulus Põhjasõjas hävinud vanale Kaarli kirikule, mis nüüd aga asub põhjatornis. Kiriku aknad pärinevad 1923. aastast, kui vanad vahetati uute vastu välja. Ehitise põrandat katavad paekivist plaadid. Kirikusaali lael on puitprussidest kandmik, mis toetub kivikaartele.
1860. aastateks võimaldasid kujunev rahvuslik iseteadvus ja soodne majanduslik ning poliitiline olukord ehitusega pihta hakata. Krundi ja ehituskivid annetas kaupmees ja Toomgildi vanem Hans Heinrich Falck.

Uus Kaarli kirik pühitseti sisse 1870. aastal, kuigi ehitust alustati juba kaheksa aastat varem. Venimine oli seotud rahapuudusega.

Kiriku projekteeris baltisaksa arhitekt Otto Pius Hippius (1826–1883). Kiriku projekt valmis juba 1858. aastal, kuid nurgakivi pandi alles 1862. aastal. Kiriku lõplikku valmimist autor ise ei näinudki. Katus jõuti peale 1870. aastaks, mil kirik ka sisse õnnistati. Tornid lõpetati alles 1882. aastal, kuid siseviimistlus ning altarimaalid võtsid veel aega. Kirik ei ole praegugi täielikult lõpetatud: puudu on näiteks projektis ettenähtud raidkujud seinaniššides.

Kirikuhoone on neoromaani stiilis. Voldemar Vaga leiab, et "välisarhitektuuri iseloomustavad omavoliliselt käsitletud romaani stiili vormid." Karin Hallase sõnul on aga Kaarli kiriku puhul tegemist stiili sügava teadvustamise ning põhimõttelise käsitlusega.

Kaarli kiriku suursugune ja avar interjöör tuleb esile tänu selle erilisele katusekonstruktsioonile, mis võimaldas luua ühtse, piilaritega liigendamata ruumi. Selle projekteeris Otto Pius Hippius koos tuntud konstruktori Rudolf von Bernhardiga. Bernhardi projekteeritud puust laekonstruktsiooni peeti omal ajal ehitustehnika suursaavutuseks, mille mudel jäi ehtima Eestimaa provintsiaalmuuseumi ja Peterburi Tsiviilinseneride Instituudi ekspositsiooni. Bernhard oli omal ajal niivõrd mainekas insener, et kui 19. sajandil tekkisid Rooma Peetri kirikusse praod, kutsuti ka tema Peterburist Rooma probleemiga tegelema.

Tööde käiku juhatasid kohapeal kubermangu insener Rudolf Otto von Knüppfer ning Põltsamaalt kutsutud ehitusmeister Gustav Heinrich Beermann.

1. detsembril 1924 tapeti kiriku juures kordnik Johannes Kumel.

1937. aastal annetas kogudus Allveelaevastiku Sihtkapitalile vana kirikukella ja selle eest kinnitati kirikule Allveelaevastiku Sihtkapitali kinnisvaramärk.
Pärast pikihoone valmimist ja kiriku õnnistamist võtsid siseviimistlustööd veel kaua aega. Kirikus puudus ka altaripilt. Arhitekt Hippius soovitas tellida altaripildiks kui mitte mosaiigis, siis vähemalt freskotehnikas altarimaali. Ilmselt soovitas ta ka pöörduda Johann Köleri poole. Köler maalis fresko tasuta ning see võttis tal aega kümme päeva. Punastes ja sinistes toonides altarimaal valmis 23. juulil 1879 ning õnnistati sisse 29. juulil. Kaarli kiriku fresko "Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete…" on Johann Köleri suurim teos ning Eesti esimene monumentaalmaal.

Kaarli kiriku altarit ehivad veel ühe teise kunstniku teosed. Nendeks on baltisaksa kunstniku Sally von Kügelgeni (1860–1928) stseenid Kristuse elust, mis valmisid kümme aastat pärast Köleri tööd – 1889. aastal. Põhjus, miks valiti tõenäoliselt Köleri kavandatud kompositsiooni lõpuleviimiseks baltisakslasest kunstnik, peitub Köleri rahvuspoliitilises tegevuses, mis oli baltisakslastele vastukarva. Sally von Kügelgeni valmistatud freskod Kaarli kirikus on Carl Timoleon von Neffi poolt Iisaku katedraali jaoks Peterburis loodud kompositsioonide pealiskaudse koopiad. Keskmine maal kujutab püha õhtusöömaaega, vasakul näeme Kristuse sündimise stseeni, paremal Kristuse taganutmist.

1923. aastal valmis saksa orelimeistri Eberhard-Friedrich Walkeri valmistatud orel 3 manuaali ja 83 registriga.
Tallinna Kaarli kirik, 1862 ... (0)
User: Priit Virula
061 (0)
User: Rappel1
IMG_1525 (0)
User: Mann1403
Kommipaberid läbi aja... (0)
User: SaareMaakonnaKeskraamatukogu
Rio karneval (0)
User: Jüri Raag
Banaan (0)
User: Jüri Raag
Viive Noore illustratsiooni ... (0)
User: SaareMaakonnaKeskraamatukogu
Rio karneval (0)
User: Jüri Raag
Rio de Janeiro (0)
User: Jüri Raag
IMG_1480 (0)
User: Mann1403
Rio karneval (0)
User: Jüri Raag
Itaipu tamm (0)
User: Jüri Raag
Aidi Vallik 02.04 (15) (0)
User: SaareMaakonnaKeskraamatukogu
IMG_1461 (0)
User: Mann1403
Näitus: Majoolikatehnikas n ... (0)
User: SaareMaakonnaKeskraamatukogu