Näita Cooliris'ega! Slaidishow
Pärnu Eliisabeti kirik

Pärnu linn Nikolai tänav

Üldkujult lihtne, iseseisva koorita polügonaalse lõpmikuga ja kellatorniga lääneküljel maakivist saalkirik. 1893 ehitati lõunaküljele põiklööv (projekteeris Häusermann Riiast). Suuremad siseremondid aastatel 1850 ja 1893-1898.
Välisilmes domineerib pikihoone kõrge S-kivist viilkatus, fassaade kaunistavad lihtsad suured ümarkaaraknad. Ühtsel fassaadijoonel paiknevat ja voluutjate viiluseinte vahele ulatuvat 4-tahulist torni raamistavad ülestikku asetatud pikad nurgapilastrid. Need algavad põhikorpuse soklist ja läbivad liseenidega ääristatud atikaseina, mida tähistavad tugeva profiiliga murdkarniisid. Kiivri kahe barokse paiskupli vahel on rõdukaaristu, mille tipp on püramiidne. Torni keskjoonel asetsevat ümarkaarset lukukiviga portaali raamistavad pilastrid ja murtud voluutfrantoon aastaarvuga 1747, mille kohal nagu portaalmotiivi korrates paikneb külgvoluutide ja suletud voluutfrontooniga ümarkaarne aken. Portaali-ja aknakujundust uuendati 1893. Samast ajast pärineb rikkaliku hilisk ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 0 - Hinne: 5.00
Pärnu Eesti Apostliku Õigeusu Issandamuutmise kirik

Pärnu linn Aia tänaval

Historitsistlik Pärnu Issanda muutmise katedraalkirik valmis 1904. aastal ja sai kodukirikuks kohaliku õigeusu koguduse eesti keelt kõnelevatele liikmetele.
Pühakojal on silmapaistvalt kõrge 38 meetrine kellatorn.
Välisviimistluses annab tooni kollakas tellis. Sisustuses on 11 ikooniga altarisein ja seintel 11 figuraalkompositsiooni.
2010. aastal kullati annetuste abiga kiriku kellatorni kuus risti.

2013. aastal omistas Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Bartolomeus kirikus arhoni tiitli helilooja Arvo Pärdile ja ettevõtja Viljo Vetikule, mida märgib tekstitahvel kiriku välisseinal.
See on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Pärnu ja Saare piiskopkonna katedraalkirik.

Kommentaare: 0 - Hinne: 5.00
AEÕK Suure-Jaani Peetruse Pauluse kirik

Historitsistlik, eklektiline, monumentaalse nelitisega liidetud kellatorn ja apsiid. Sissepääsu ees sammastega lahtine koda. Kesktelje suhtes sümmeetriline. Fassaadid puhta vuugiga tellisseinad, rikkalike reljeefsete pindadega ja niššidega. Torne 4 - kujult nelinurksed, kellatorn telk-, teised sibul kiivri kujuga.
Ikonostaas historitsistlik, madal ja tumedates värvides
Ehitatud 1846.a. Olustvere mõisa lähedale ja viidi üle Suure- Jaani 1906-08.

Kommentaare: 0 - Hinne: -
Suure-Jaani Evangelist Johannese kirik

Suure-Jaani kirik on ehitatud enne 1300. aastat ja on seega vanim Viljandimaa kivist maakirik. Vestfaali ehitusmõjudega hoone müürid on laotud vaheldumisi paest ja maakivist, portaalides ja aknapiiretes on kasutatud ka tellist.

Pühakoja moodustas kolme võlvikuga kolmelööviline pikihoone (mille võlvid hävisid Liivi sõjas) ja ristkülikukujulise põhiplaaniga kooriruum. Kirikul puudus käärkamber, kuid oli olemas tugev läänetorn, mis oli iseloomulik orduala kirikutele.

Torni läänefassaadil paikneb, nagu ka Ambla, Koeru või Pilistvere kirikus, avar roosaken ja teravkaareline sammasportaal. Portaali küljesambaid liigendavad tüvisevõrud ja kapiteele ehib hilisromaani stiilile omane lamereljeefne palmettdekoor.

Lääneportaali arhivoldi tipus paikneb evangelist Johannest sümboliseeriv kotkapea. Kaheastmelisena kujundatud põhjaportaalil paiknevad samuti tüvisevõrudega kaunistatud sambad, kuid kapiteelid on ilma dekoorita.

Hoone sisemuses paikneb tornialune võlvkoda. Pühakoja külgaknad olid algselt hilisromaani stiili ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 0 - Hinne: 5.00
Kehtna Peetri kirik

asub Kehtna vallas Lellapere külas.

Kuna Rapla kihelkonna kogudus oli suur (~12 000 liiget) ja vana Rapla kirik mahutas ainult 4000 inimest, otsustati ehitada veel üks kirik.

1854. aastal valmiski õlgkatusega puitkirik.

Hoone õnnistas 20. juunil 1854 sisse Eduard Pontus Haller. Seda loetaksegi Järvakandi Peetri kiriku alguseks.

1887. aastal valmis torn ja hoone sai sindlikatuse.

10. detsembril 1922 pühitseti kiriku juurde rajatud kalmistu.

Altariseinal on V. Ole tehtud koopia Bertel Thorvaldseni skulptuurist "Õnnistav Kristus".

Kirikus on orelimeister August Terkmanni 1914. aastal valmistatud orel.

Kommentaare: 0 - Hinne: -
Hageri Lambertuse kirik


Hageri Lamberti kirik on ristkülikukujulise põhiplaaniga krohvitud maakiviehitis, millele liitub polügonaalne koor ning 8-tahuline torn. Eksterjööris domineerib neoromaani stiil: punase tellisega markeeritud ukse- ja aknaavad ning ristlöövi viiluväljades paiknevad neliksiiru motiividega ümarkaarsed petikniššid. Talumivööndiga astmikportaal W-s viitab Tallinna hilisgootikale. Kiriku siseruume katab kumer puitvõlv. Kõrged piki külgseinu väärid loovad saalkirikus 3-löövilise ruumi mulje. Sisustuses silmapaistev barokkaltar, altarimaal, neogooti kantsel

Esmamainitud 1424. Gooti stiilis kirik lammutati 19.s., mille asemele ehit. 1890-92 arh. E.Bernhard, ehit.-meister Lukk praegune kirikuhoone.

Kommentaare: 0 - Hinne: -
Nissi Maarja kirik

Kooriruumi värvikateks rõhuasetusteks on suuremõõtmelised Riias valmistatud vitraažaknad «Evangelist Johannes», «Apostel Peetrus» (autor H. Beyermann, 1902), mainimata ei saa jätta stiilset pseudogooti sisustust ja kunstiväärtuslikke maale heledas, sihvaka 52,5meetrise torniga pühakojas.
Ehkki peaaegu midagi pole teada 7. oktoobril 1873 pühitsetud uue kiriku eelkäijast, on ajalukku kirjutatud seik, kuidas parun Johann Üxküll käis 1501. aastal jalgsi paavst Alexander VI luba nõutamas oma mõisa maa-alale kabeli ehitamiseks. Saadud loakiri oli üle 250 aasta Riisipere mõisa kirjalaekas, kuid on hilisematel aastakümnetel kaotsi läinud.

1501. aastal ehitatud kabel oli esimene kirik Nissis, koguduse kasvades ei mahtunud aga inimesed enam kabelisse ära ja nii oldigi sunnitud hakkama 1871. aasta aprillis vana kirikut lammutama, et teha ruumi praegusele.
Toonane majanduslik olukord oli üsna täbar ning uude kirikuhoonesse saadi asju peamiselt annetuste, korjanduste ja loterii abil. Näiteks muretsesid kihelkonna härrad ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 0 - Hinne: -
Laitse lossi valge kabel

2013.a valmis Laitse lossipargis sädelevast Vasalemma paekivist ehitatud ja vitraazakendega kaunistatud Valge kabel.
Kabelis toimuvad teenistused, kristlikud kombetalitused - laulatused, ristimised. Samuti saab kabelist kontserdipaik, mis mahutab ligi 60 inimest, Tegemist on esimene Eestis avalikkusele avatud erakätes oleva kabeliga.

Kommentaare: 0 - Hinne: -
Harju-Risti kirik

Pühale Ristile pühitsetud ehitis oli ilmselt kavandatud lihtsa kahevõlvikulise kabelina, millest jõuti enne Jüriöö ülestõusu (1343) valmis vaid nüüdse kooriruumi seinamüüristiku alumine tsoon. Too kiriku vanim osa on paksu müüritisena praegugi hästi jälgitav. Algsetena on selle põhjapoole jäävas seinalõigus säilinud preestrite käteloputamisorv e. piscina ning ümarkaarne sakramendiniśś.

Jüriöö sündmused olid kiriku patrooni – Padise kloostrit sedavõrd rängalt tabanud, et viimasest sõltuvas Harju-Risti kirikus suudeti ehitustöid jätkata alles 1420. aastatel. Algehitis kavandati kooriruumiks. Selle seinad ehitati praeguse kõrguseni. Koor võlviti arvatavasti tähtvõlvina (purustati Liivi sõjas). Algsest võlvisüsteemist on nähtavad tellistest roidefragmendid, mis ehituskunstiliselt erinevad samal perioodil püstitatud pikihoone võlvikaarte profiilidest. Järelikult lõpetati esimesena koor koos kõrge võidukaarega ning seejärel pikihoone. Perioodi detailsemal iseloomustamisel väärib märkimist pikihoone lääneseina väli ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 0 - Hinne: -
Keila Miikaeli kirik

Kahelööviline, kõrge läänetorniga, polügonaalse koorilõpmikuga ja koorist põhjas asuva käärkambriga kirik. Torni kiivrile uuendati 2002-2004 vaskplekist kate. Pikihoonel kiltkivist katus.
Esikirik püstitati arvatavasti kohe pärast taanlaste Põhja-Eesti vallutamist 1219 aastal. Tõenäoliselt oli tegemist puust ehitisega. Umbes 1280. aastatel valmis ruumikas ruudule läheneva põhiplaaniga kivist kooriruum , millel praegusest erinevalt sirge idasein ning kilpkaartega võlvisüsteem. Kirjeldatud kavatisest on säilinud külgseinad ja nüüdse võidukaare ehitamisest puutumata jäänud lääneseina osad. Algkavatisel pikihoone kas puudus või oli ajutise ehitisena puidust. Nüüdse pikihoone ehitamist alustati 14. sajandi I poole keskpaiku. Et tookordne hoone ka kaitseehitise funktsioone täitis, viitavad riivpalgiga suletav peasissepääs ja selle kohal vertikaalkaitset võimaldav viilutorn. 1452 aastal siirdus Keila kirik Toompea komptuurkonna alla. Kiriku ehitusloos pöörati uus lehekülg ning algas III ehitusperiood, mis kestis 16. ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Rannamõisa kirik

Kirik on ehitatud paekivist, krohvitud ja värvitud ning tema arhitektuuris domineerib uusgooti ehitusstiil lõunaseina ehistornikestega nurkades, ümaraknaga viilus ja väikese kellatorniga viilu tipus. Lisaks veel teravkaarsed avad, konsoolid ja karniisid.

Juba 1860ndatel aastatel tekkis tolleaegsel Muraste mõisnikul Rannamõisa pühakoja loomise idee. Ehitamist alustati siiski alles 1901. aastal ja kiriku pühitses 17. juulil 1905. aastal Eestimaa kindralsuperintendent Daniel Burchard Lemm. Pseudogooti stiilis Rannamõisa kiriku arhitekt ja altarimaali “Taevaminek” autor on teadmata. Aastani 1937 allus Rannamõisa kirik Keila kogudusele ja kandis Ranna kabeli nime. Iseseisvaks koguduseks saadi konsistooriumi otsusega 1937. a septembris. Esimene Rannamõisa organist ja jutlustaja oli Ohtu kooli õpetaja Karl Dunkel, kes pidas köstriametit 1930. aastani. Seejärel astus ametisse endine Viimsi kooliõpetaja Mathias Volmer. Aastatel 1931-1936 oli köstriameti kohusetäitja R. Lipsthal ja 1936. aastal kooliõpetaja T. Oja. 19 ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Püha Jüri kirik Jüri asulas

Praegune Jüri kirik, mis ehitati vana kiriku vundamendile, pühitseti sisse 15. detsembril 1885. Tegu on Friedrich Axel von Howeni projekteeritud neogooti stiilis kirikuhoonega. Kirikul on esinduslikud küljefassaadid, mille dominandiks kolm avarat teravkaarset eri kõrgusele paigutatud akent. Inglise tuudorstiilist on järeleaimatud vägagi omapärased kiriku siseruumi katvad puidust ristroietega rippvõlvid.

1930.-1940. aastate vahel valiti põhivärvideks ligikaudu Eesti lipu värvid: lagi sinine tumepruunis raamistikus, seinad valged ja pingid peaaegu mustad.

1886. aastal valmis orelimeister Gustav Normanni poolt Jüri kiriku jaoks ehitatud 2 manuaali ja 20 registriga orel.

Vanast kirikust on säilinud vaid tornikellad (vanim on hiliskeskaegne), kaks renessanss-stiilis kroonlühtrit, mõningad kirikuriistad, keskaegne hauaplaat peaportaali mademena ja hilisem hauaplaat eeskoja põrandas.
Pseudogooti stiilis Jüri kirik paikneb keskaegsel vundamendil.
Unikaalsed on interjööri sisevärvid, mis on eesti liputoonides. Väga ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 0 - Hinne: -
Saha Püha Nikolause

Saha kabel on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel maal. Kabel ehitati 15. sajandi teisel veerandil. Suurem osa ehitajatest olid Tallinna ehitusmeistrid.
Kabel on lihtne ristkülikukujulise põhiplaaniga, hästi proportsioneeritud, kahevõlvikuline paekivist hoone, millel kooriruum puudub. Saha kabelit on peetud ka Pirita kloostri miniatuurvariandiks. Sellele annavad aluse sarnased tugipiilarid, teravkaarsed ehisraamistusega aknad ja läänes asuv suur raidportaal kõrge viilkatuse all. Piritale osutab ka loodenurgas taastatud keerdtrepitorn, mis Pirital paiknes hoone kagunurgas. Samuti vihjavad Pirita kloostri eeskujudele juba eelpool mainitud Saha kabeli tugipiilarid, mis esinevad kabeli nurkades ristpaarikutena (mitte diagonaalse üksikpiilarina nagu hilisgootikas tavaliselt), olles Eesti 15. sajandi arhitektuuri haruldane ilming. Piritale näib osutavat osaliselt restaureeritud altarilaudki, mis proportsioonidelt ning kujunduselt ei erine kloostris arvukalt esinenud kõrvalaltaritest.
Saha kabel oli ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 0 - Hinne: -
Jõelähtme Neitsi Maarja kirik

Jõelähtme Maarja kirik. Nii hilis- kui neogooti stiilielementidega 3-lööviline (1878.a. rekonstrukts.) kolme traveega paest kodakirik. Ruudukujulise põhiplaaniga algkavatisele (14.s.) ehitati juurde koor (15.s.) Pärast Liivi sõda ehitatud väike viilutorn asendati 1912.a. uue neogooti torniga. Samast ajast pärinevad ka N-seina aknad ja portaal S-seinas. Sisekujunduse valtseb samuti neogootika - konsoolid, piilarid, talumid, võlvid.

Esimene kivikirik ehitati 14.s. alguskolmandikul.
Tõen. 14.s. II p. võlviti algkirik 3-lööviliseks ning kolme traveega ruumiks.
15.s. alguses ehit. avar kooriruum.
Liivi sõjas kannatas kirik sõjalise objektina rängalt: W-viil kaotas algse kujunduse, kadusid ka O-viilu oletatatavad kaitseehitised. taastamisel ehitati uus 4-nurkne torn.
Põhjalikult muutis kiriku ilme 1878 a. remont. Aknad pikendati gootipäraseks, N-sein sai aknad, 4-tahulised piilarid muudeti 8-tahuliseks, võidukaart avardati, käärkamber ja luukamber lammutati, põrand kaeti laudadega ja pingistik uuendati. Puulengide ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 0 - Hinne: -
Pilistvere Andrease kirik

3-ruumilisse algkavatisse kuuluvad kvadraatne koor, pikihoone ja W-torn. Müüritrepp algab pikihoone N-seinast ja suundub läbi W-seina võlvipealsele. Müürid on erakordselt paksud (paiguti kuni 2,25m), ehitusmaterjaliks pae- ja maakivi lisaks ka tellis. Torn on kõrge kaarava abil pikihoonega seotud, moodustab selle pikenduse ja rõhutab kompositsiooni pikitelge. I ehitusperioodil võlviti ainult koor. Portaalid on torni W-fassaadis ja pikihoone N-seinas. Kitsad ühejaolised aknad on sillatud teravkaarseks, ehisraamistus puudub. Kaks paari saledaid ümarsambaid jaotab ruumi 3-lööviliseks nelja traveega kodakirikuks. Kiriku kavatises, ruumipildis ja detailides väljenduvad Järvamaa, Gotlandi ja Tallinna eeskujud

Pilistvere Andrease kiriku paksud müürid laoti üles 13.s. II poolel Algkavatisse kuulus ka läänetorn, mille portaali kohal on avar roosaken. Pikihoone kahele piilarile toetuvad ristvõlvid pärinevad hiljemalt 14.s. algusest. Rootsi aja algul varemeis pühakoda taastati 17.s. lõpul ning arvatavasti siis sai torn ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 0 - Hinne: -
Märjamaa Maarja kirik

Algkavatise moodustavad nelinurkse põhiplaaniga koor ja kahe traveeline pikihoone. Koor ja pikihoone moodustavad väliselt liigendamata kastehitise. Koori eraldab pikihoonest eriti kõrge teravkaarne võidukaar. Võlvlagi koosneb ristroidvõlvidest, mis toetuvad nelinurkse ristlõikega kilpkaartele ja nurgakonsoolidele ning pilastritele vertikaalselt astendatud eendtugedele. Vööndkoor ja võidukaar mõigastega servistatud. Portaalid N- ja W-seinas. mõlemal puudub talum. Profileeringus ümarvööline ja sügavrihviline motiivistik. Teravkaarsed aknad üksnes N-, W-ja O-seinas.
Ehit. 14.s. I kolmandikul. 15.s. II poolel ehit. W-torni alumine osa ja 16.s. algul ülemine osa. Kirik purustati 1574. 17.s. oli tugipiilaritega kindlustatud torn varisemisohus, siis ehit. ka käärkamber. 1815-17 paksendati torni S-seina. II maailmasõjas hävis tornikiiver ja hinnaline sisustus. Restaureeriti 1958-60 arh. T.Böckler, kunstiajal. V.Raam. 1990 taastati tornikiiver

Kommentaare: 0 - Hinne: -
Haapsalu Jaani kirik

Esmamainimine 1524 Nikolai kirikuna. Arvat. ümber ehitatud keskaegsest aidast, orienteeritud seetõttu erandlikult N-S suunaliselt. Esimesed andmed tornist S.Waxelbergi jooniselt 1683. Ümberehitust või suuremat remonti tähistab aastaarv 1690 tuulelipul. Praeguse ilme omandas 1858, mil püstitati ka massiivne torn.

Ühelööviline võlvimata pikihoone, massiivse torniga N-küljel ja käärkamber O-s. Hoonet katab tõstetud räästaga S-kivikatus, lihtne räästakarniis, teravkaarportaal ja -aknad. Torni ülaosa kroonib kõrge gooti telkkiiver ja kaunistavad teravkaarsed petikaknad. Sisustuses väärivad tähelepanu Saaremaa dolomiidist renessanssaltar, barokk-kantsel, kroonlühtrid, hauaplaadid ja kaks tornikella.

Kommentaare: 0 - Hinne: -
Haapsalu Maria-Magdaleena kirik

Traditsioonilises laadis õigeusu kirik. Hoone asub Haapsalu Promenaadi idapoolses osas ning on selle 19. saj lõpul kujunenud rannapargi miljöö oluline komponent.

Kirik on ehitatud klassitsismijärgses eklektilises laadis, kasutatud on Vene kirkikuarhitektuurist tuttavaid elemente. Hoone põhiplaan koosneb tradistiooniliselt neljast osast: eeskojast, kogudusesaalist, nelitisest ja altariruumist. Hoone väliskujule annavad verikaalse aktsendi eeskoja kohal olev püramiidja katusega kaheksatahuline kellatorn ja nelitise kohal tambuuril olev paarisakendega, samuti kaheksatahuline seinaosaga ning leek-kiivriga haritorn
Kiriku kroonika andmeil on hoone projekti autoriks V. Morgan, projekt kinnitati 1844. a. Ehitama asuti 1845, rajada jõuti vaid vundament, misjärel ehitustööd katkesid. Ehitust jätkati 1845. a ning kirikuhoone pühitseti kasutusse 21. juulil 1852. 1929. a tehti hoones põhjalik remont, kirikut kasutati koguduse poolt kuni 1964. a, mil kirik tollase nõukogude võimu poolt suleti, järgneva paari aastakümne j ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 0 - Hinne: 5.00
Haapsalu Toomkirik

Haapsalu toomkirik oli 1250/1260. aastatel rajatud Saare-Lääne piiskopkonna peakirik ehk katedraal, kus asus Saare-Lääne piiskopi ametitool ehk troon ja tegutses piiskopi vaimulik kolleegium, Saare-Lääne toomkapiitel.

Toomkirik on ehituselt 15,5 m kõrguste kuplitaoliste domikaalvõlvide ja 425 m² pindalaga üks suuremaid ühelöövilisi kirikuid Põhja- ja Baltimaades. Haapsalu toomkirikut on esmakordselt manitud 1279. aastal Haapsalu linna asutamisürikus. Toomkirik oli pühitsetud Saare-Lääne piiskopkonna kaitsepühakule pühale Johannesele.

Kirik sai kannatada 23. märtsil 1688 toimunud tulekahjus, 1726. aasta tormis hävis kiriku katus uuesti. Kirik taastati alles 19. sajandi teisel poolel. Aastatel 1886–1889 toimunud taastamistööde käigus muudeti hoonet, romaanistiilis portaal asendati pseudogooti astmikportaaliga, kaeti kinni seinamaalingute säilinud fragmendid, hauaplaadid viidi kirikust välja.

15. oktoobril 1889 (vkj) peeti kirikus esimene jumalateenistus ja pühitseti see pühale Nikolausele, tänapäeval on Toom ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 0 - Hinne: -
Pühalepa Esidiakon ja märter Laurentsiuse kirik

Arhitektuuriliselt on kirik inspireeritud Gotlandi eeskujudest, võimalikele suhetele viitab ka kiriku kaitsepühak - Sankt Laurentsius.
Kirikus väärib vaatamist interjöör: karniis, ornamendid, gooti aknad, võidukaar, mitmed tekstitahvlid, aadlike vapid, hauakivid, aadlike perekonnaloožid jm. Erilist tähelepanu pälvib kantsel oma kiviskulptuuridega (Haapsalu kiviraiduri Joachim Winteri töö aastast 1636); tahvel Kristusega (Salvator mundi), tahvel Jacobus nooremaga (s. Jacobus minor), tahvlid annetajate vappide ja tekstidega, kantsli konsoolipärg ja kantsli tugisammas - Moosese figuur

Pühalepa kiriku kooriruum, mis eeldavasti täitis ka kaitsefunktsiooni, ehitati eeldavasti 1255 -1260, pikihoone seinamüüritis pärast seda ja kirik võlviti umbes 1300.a. paiku.
Venelaste rüüsteretke ajal Hiiumaale 1575.a. purustati kirik täies ulatuses. Kirik ehitati taas üles 17. sajandi I veerandil, kusjuures kooriruumi võlvlagi taastati ja pikihoone kaeti puitlaega. Järgnevatel aastakümnetel kirikut parandati, kaunistati, soetat ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 0 - Hinne: -
Kassari kabel

Kabel on kivist ja rookatusega. Väheldane madal ühelööviline pikihoone (13,1x8,5m, ruumi kõrgus vaid 2,95m) on iseseisva koorita, W-s liitub temaga kõrgel soklil astmeliselt ülespoole ahenev kellatorn. SO-nurgal on väike ristvõlviga matusekabel .Arhailise ilme kujundavad paksud kiviseinad, väikesed harvad tiheda ruudustikuga aknad.
Tähelepanu väärivad mitmed ehitusdetailid. Kabeli peauks lääneseinas sarnaneb stiililt Pühalepa kiriku ustega, ka Stackelbergide matusekabeli uks lõunaküljel on sarnane ustega Pühalepas ja Kassaris.
Kassari kabel on olnud olemas juba 16. sajandil. Ilmselt oli tegemist puidust hoonega, millest ei ole midagi säilinud. Praegune kabel on ehitatud ja kasutusel olnud Pühalepa kiriku filiaalina. Praegune kabel on ehitatud 1802 mida tähistab aastaarv W- seina siseküljel. Viimane suurem remont ja taaspühitsemine oli 1992-93

Kommentaare: 0 - Hinne: -
Käina Martini kiriku varemed

kirik Käina alevikus Hiiumaal.

Algselt paiknes siin oletatavasti 13. sajandist pärit puitkirik. Kivikirik, mis 1941. aastal pärast pommitabamust varemeiks põles, ehitati 1500. aastate paiku piiskop Johannes III Orgase valitsemise ajal.

Et kirik ehitati viirsavile, siis vajumise tagajärjel tekkivate kahjustuste vältimiseks toestati 1660. aastatel kiriku idamüüri võimsate tugipiilaritega.

Et aja jooksul jäi kirik kogudusele väikeseks, ehitati 1860. aastaks kiriku lõunaküljele juurdeehitis ja altar tõsteti ümber põhjaseina. Taolist põhja–lõunasuunalist põhiplaani lahendust peetakse Baltikumis ainulaadseks.
Lihtne ühelöövilise pikihoonega gooti stiilis saalkirik. Ümberehituse käigus 19. sajandi teisel poolel pikihoone lõunasein lammutati ja kirikuruumi avardati uue suure juurdeehitusega kiriku lõunaküljel.
13. sajandi keskpaigas ehitati kivikiriku asukohta puidust pühakoda. Kivikirik püstitati siia Saare-Lääne piiskopi Johannes III Orgese valitsemisajal aastatel 1492-1515. Käina kirik ehitati põhjalikult ümber ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 0 - Hinne: -
Reigi Jeesuse kirik

Hoone on ühelööviline, kooriruumi asemel polügonaalne altarilõpmik. W-s massiivne 4 tahuline torn madala gooti telkkiivriga, NW nurgal hilisema lisandina väike surnukamber. Välisilmes domineerivad kõrge katus, massiivsed kiviseinad, tiheda ruudustikuga ümarkaaraknad. Dekoratiivelementideks on lihtsa profileeringuga räästakarniis ja v. Ungern-Sternbergide vapikivi torniportaali kohal.
Interjööris avara saali üle on lihtsa karniisiga ümarserv-laudlagi, millele kunstipärast ilmet lisavad stukkrosetid kroonlühtrite kohal. Põrand on pinkide all lihvimata paeplaatidest, altari esine ja vahekäik suurtest punastest tellistest. (EA)
Erandlikult on torni tuulelipu varda tipus Eestis tavapärast kukke asendav liiliaõis, mis pärineb Ungern-Sternbergide vapilt.

Praegune kirik on siinsel kogudusel kolmas. Nii, nagu on oletuslik asupaik, on kadunud ajaloohämarusse ka esimese kiriku ehitusaeg. 1627. aastal oli see igatahes olemas - seda tõendavad Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa visitaator Johann Rudbeckiuse visitatsioonidokumend ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 0 - Hinne: -
Pärsama Innokenti kirik

Pärsama kogudus iseseisvus Leisi Püha Olga kogudusest 1902. aastal. Koguduses oli 1930. aastal 732 liiget, 1970. aastal 60 annetajaliiget. 1998. aastal oli Pärsama Püha Innokenti koguduses 18 liiget
Lihtne tellistest ühe kellatorniga õigeusu kirik ehitati 1908. aastal ja pühitseti sama aasta 26. novembril Riia ja Miitavi piiskop Agafangeli (Preobraženski) poolt Irkutski püha Innokenti auks.[1] Pärsama Püha Innokenti kirikus on palju kultuurimälestisena arvele võetud esemeid.[2]

Tänapäeval kasutab kirikut EAÕK Pärsama Püha Innokenti kogudus

Kommentaare: 0 - Hinne: -

Albumi info

 

Endised ja praegused sakraalehitised

Albumid: 2 / 4

Kasutaja info

 
  • Priit Virula
  • Kasutaja alates:01 juuni 2010
  • Albumeid / Pilte:4 / 1129