Näita Cooliris'ega! Slaidishow
Kambja Vabadussõja mälestussammas

Mälestussammas avati 27.oktoobril 1929.

1940.a. tõmmati sõdurikuju samba aluselt maha. Mõõk aga peideti koolipoiste poolt samale mäenõlvale, kuid see jäi kadunuks. 12.juulil 1942.a. tõsteti kuju tagasi. 16. mail 1948 lõhuti sammas lõplikult.Uue pronkssõduri valmistas kujur Aivar Ennet. Sammas taasavati 23.juulil 1989

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Vabadussõja mälestussammas Pikksaare poolsaarel Pangodis

Kodijärve vallast pärit pärit Vabadussõjas langenud sõdurite mälestussamba kavandi valmistas V. Rätsep. Sammas avati 1934.
Sammas kujutab endast kaheastmelisele betoonalusele raudkividest laotud obeliskitüvikut püramiidikujulise betoontipuga, mille keskel on Vabadusristi kujutis. Samba esiküljele on kinnitatud graniittahvel tekstiga: „Võitluses wabaduse / eest langenuile / 1918 – 1920”, järgneb 8 nime ja „Kodijärwe vald.” Tagaküljel on tahvel tekstiga: „Vägitöö kaunis / jääb hiilgama / veerevate aegade / voolus” ja tammepärg ristatud mõõkadega. Tahvlid on originaalid.
Sambalt eemaldati plaadid 1940.a. ning lõhuti 1949/50.a.

Mälestussammas taasavati 23.06.1990.

Asukoht: Pikksaare poolsaar, Pangodi küla, Kambja vald, Tartumaa

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Kursi Vabadussõja mälestussammas

Kursi Vabadussõja mälestussammas asub Kursi külas Puurmani vallas Jõgeva maakonnas.

Mälestussammas avati 26. septembril 1926. Samba kavandi tegi Voldemar Melnik (Mellik). Kivitöö anti teha M. Pärnale. Pronkskuju ja osad valati Truutsi töökojas. Mälestussamba pronkssõdur võeti maha Nõukogude võimu poolt kohe peale II maailmasõda. Samba kivialus õhiti 1948. aastal. Mälestussammas taasavati 23. juunil 1992.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Võnnu Vabadussõja mälestussammas
Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Otepää Vabadussõja mälestussammas

Otepää Vabadussõja mälestussammas on Otepääl asuv Vabadussõjas langenud sõduritele pühendatud monument. Mälestussammas asub Otepää kiriku juures.

Mälestussamba kavandi tegi Voldemar Mellik ja samba valmistas kiviraidur Peeter Veeber. Sammas avati 10. juunil 1928. Mälestussammas lõhuti 17. juunil 1950 ja osad maeti sinnasamasse. 3. augustil 1988 leiti samba obelisk.

Uue samba projekteeris R. Unt. Mälestussamba taasavamine toimus 15. juulil 1989. Mälestussammas on algse monumendi koopia. Mälestussamba obelisk on originaal.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Jõelähtme Vabadussõja mälestussammas
Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Alatskivi Vabadussõja mälestussammas
Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Lohusuu Vabadussõja lahingu mälestussammas

Lohusuu lahingu mälestussammas on püstitatud Lohusuu lahingus hukkunute mälestuseks. Mälestussammas asub Lohusuul Ida-Virumaal.

Mälestussammas avati 26. juulil 1931. 1940. aastal mälestussammas lammutati Nõukogude võimu poolt. Mälestussamba detaile kasutati hiljem Avinurme Suure Isamaasõja mälestussambal.

Mälestussammas taastati ja avati uuesti 23. juunil 1990.

Mälestussamba esiküljel on tekst: "Venna verega / võietud pind, / terve eluga / hoian sind! / Vabadussõja / Lohusuu / lahing / 14 dets. 1918. a."

Mälestussamba tagaküljel on tekst: "Avatud 26. juul. 1931 / lõhutud 1940 / taasavatud 23. juun. 1990".

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Kanepi Vabadussõja mälestussammas
Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Rõuge Vabadussõja mälestussammas

Vabadussõjas langenud 200 rõugelase mälestuseks püstitati 1926.aastal pastor Valter Viksi eestvedamisel Rõuge kiriku lähedale kunstnik Voldemar Melliku poolt modelleeritud mälestussammas. Samba esiküljel on kivisse raiutud tekst: "1918-1920. Au langenuile! Tänulik Rõuge kihelkond".

1945.a. õhkisid ausamba enamlased ja pronkssõdur ning selle aluskivid kaevati samba lähedale maasse. Kohalik kunstnik Aksel Ollmann kaevas pronksmehe öösel maa seest välja ning mattis oma talu õue. Suvel 1988.a kaevati see välja.

30. oktoobril 1988.a toimus ausamba taasavamine. Kuju restaureeris Ars Monumentaal.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Rõuge mälestuskivi Vabadussõjas osalenud Taani vabatahtlikele

Rõuges kiriku ja Vabadussõja monumendi kõrval 22.06.2013 avatud mälestuskivi on pühendatud Vabadussõjas võidelnud Taani vabatahtlikele.


Skulptor Margus Kurvits.

Idee autor Avo Eisen.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Haanja Vabadussõja mälestussammas Suure Munamäe jalamil

Monument on rajatud 1932.aastal Vabadussõjas I Ratsarügemendi koosseisus Munamäe lahingus võidelnud ja langenud sõjameestele. Mälestussammas taasavati 7.augustil 1988.a.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas Rõngus

Rõngus asuv Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas, mis avati 30. septembril 1934. Kuju autor oli Aleksander Eller.

Sammas lõhuti Nõukogude okupatsiooni ajal 1940. aasta oktoobris. Saksa okupatsiooni ajal tehti sammas korda ja taasavati 12. oktoobril 1941. Uuesti lõhuti sammas Nõukogude okupatsiooni ajal 1948. aastal.

Samba taastas kujur Villu Jaanisoo ning see taasavati 21. mail 1995.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Taagepera Vabadussõja mälestussammas

Esmaavamine 2.septembril 1934. Avas Valga Maavalitsuse esimees J. Saul
Purustati oktoobris 1940
Taasavati 12.mail 1990. Avasid Jaanika Kangro ja Anneli Jänes Ala Põhikoolist
Kavand Richard Toomingas
Asub Taagepera kiriku juures platsil

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Karksi-Nuia Vabadussõja mälestussammas

Esmaavamine 23.juunil 1936.
Avas haridusminister kolonel Aleksander Jaakson VR I/3
Purustati 16.juunil 1941
1941.aastal õhitud mälestusmärgist on säilinud vaid mõned üksikud kivid, kuid neid polnud uue rajamisel võimalik kasutada. 2,6 meetri kõrgust Soome graniidist monumenti kaunistab Hannes Starkopfi valmistatud langenud sõduri bareljeef.

Samba esmane asukoht oli kunagise Karksi Karskusselts „Iivakivi" maja juurde kuuluval platsil. Praegu asuvad seal Nuia PMT hooned.
Taasavati Karksi-Nuias 6. septembril 2008. aastal Rahumäe kalmistu ees oleval haljasalal.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Vabadussõja Punapargi lahingu mälestusmärk Tihemetsas

Punapargi ehk Voltveti lahingus 23. detsembril 1918 langenud vabadussõja kümnele võitlejale püstitatud mälestusmärk avati 12. augustil 1934. aastal. Lihtsasse põllukivisse on raiutud Vabadusristi kujutise alla sõnad “Julgus pärib võidu 1918–1920”. Plaadile on kantud kümne langenu nimi, kellest neli sängitati Saarde, üks Häädemeeste ja ülejäänud Pärnu kalmistule.

Mälestusmärk lõhuti 1950.

Taasavati 1989

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Vabadussõja mälestussammas Mihkli kalmistul Pärnumaa

Mihkli kalmistul avati kiviraidur Jüri Walki valmistatud monument 30. mail 1926. Tumepunasesse graniiti on raiutud Vabadusristi kujutis ja tekst “Ilma- ja Eesti Wabadussõjas 1914–1920 auga langenud Mihkli koguduse poegadele. Tänulik Mihkli kogudus”. Obeliski alusplokile on kantud 96 langenu nimed.

Ausammas taasavati 26. juunil 1988 ja see oli üks väheseid, mida punavõim lõhkuda ei jõudnud

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Varbla kiriku Vabadussõja mälestustahvel
Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Martna Vabadussõja mälestusammas

Sammas on algse täpne koopia, väljaarvatud graniittahvlid on asendatud betoontahvlitega. Originaal lõhati 27. augustil 1953. aastal. Kujutatud on kabeli portaali meenutavat ehitist, mille katuse tipus on metallrist

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Lääne-Nigula Vabadussõja mälestussammas
Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Kullamaa Vabadussõja mälestussammas

Esialgse mälestussamba püstitamise algatas Kullamaa Seltskondlike Organisatsioonide Liit. Ehitamine algas 5. juunil 1926. Kiviraidur Mihkel Munk. Saaremaa dolomiidist sammas avati 11. juulil 1926. Asus Kullamaa kiriku lähedal väljakul, kohal, kus praegu Rudolf Tobiase mälestuskivi. Sammas õhiti 1945. aastal.
Mälestussamba taastamise algatajaks oli Kullamaa Muinsuskaitse Selts. Projekti autor arhitekt Allan Murdmaa, kivitöö teostaja "Dolokivi" V. Saia juhendamisel. Taasavamine 30. septembril 1989. Asukoht algsest erinev, endise pastoraadi ja kiriku vahelisel alal.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Lihula Vabadussõja mälestussammas



Sammas on taastatud koopiana. Läänemaa langenute mälestussammas kujutab dolomiitkantkivist rustika stiilis ehitatud obeliski, mille esiküljel üleval reljeefis on valvekorras seisva sõduri kuju. Sellest allpool asub suur kivitahvel, kuhu on raiutud tekst: „ISAMAA ILU HOIELDES / WAENLASE WASTU WÕI- / DELDES, WARISESID…”, järgnevad 158 (endisel sambal oli neid 201 või 204) ohvitseri ning sõduri nimed, mille järg on samba tagaküljel ja lõppes tekstiga: „1918 – 1920 / WABADUSSÕJAS WARISENUILE / TÄNULIK HAAPSALU LINN JA / LÄÄNE MAAKOND”.



Sammas telliti V. Melnikult (Mellik). Avamine oli 9. novembril 1924.
Mälestussammas õhiti augustis 1940 (teistel andmetel 19.juunil 1941).
Monument taasavati 27.novembril 1994.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Vändra Vabadussõja mälestussammas

Vändra kirikuaias avati kihelkonna 57 langenu mälestuseks sammas 1922. aasta jaanipäeval. Toona oli see kolmas Vabadussõjas langenute mälestussammas Eestis, kaks eelmist püstitati Narvas ja Kuusalus.
Vändra mälestussammas lõhuti kaks korda, 1940. aastate alguses ja 1944. aastal.

Vändra Vabadussõja taastatud mälestussamba pidulik avamine toimus 22. juunil 2008

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Vabadussõja Paju lahingu mälestussammas

Lahingut meenutab graniidist mälestussammas kolmeastmelisel muldkehaga püramiidil, mis taasavati lahingu 75.aastapäeval 30.01.1994.a.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00

Albumi info

 

Eesti Vabadussõda 1918-1920

Albumid: 4 / 4

Kasutaja info

 
  • Priit Virula
  • Kasutaja alates:01 juuni 2010
  • Albumeid / Pilte:4 / 836