Näita Cooliris'ega! Slaidishow
Kambja Vabadussõja mälestussammas

Mälestussamba alus on laotud maakividest, millele happeline muld on jätnud sügavad vaod. Ligi 2,5 m kõrgusel seisab paljastatud peaga, suvises sõjaväeriietuses pronkssõdur, kes hoiab paremas käes langetatud mõõka. Samba esiküljele on kinnitatud pronkstahvel tekstiga: „EESTI / VABADUSSÕJAS / LANGENUILE / 1918 – 1920 / KAMBJA KIHELKOND”. Ka samba tagumisel küljel on pronkstahvel, mille ülaosas on Vabadusristi kujutis ja selle all on 63 Vabadussõjas langenud sõduri nimed.

Kambja kihelkonna vabadussõjas langenutele pühendatud Kambja „Jaagu” kavandi valmistas kujur A. Eller. Mälestussammas avati 27.oktoobril 1929.
1940.a. tõmmati sõdurikuju samba aluselt maha. Mõõk aga peideti koolipoiste poolt samale mäenõlvale, kuid see jäi kadunuks. 12.juulil 1942.a. tõsteti kuju tagasi. 16. mail 1948 lõhuti sammas lõplikult.
Uue pronkssõduri valmistas kujur Aivar Ennet. Sammas taasavati 23.juulil 1989. Jaanuaris 1997 murti skulptuuri küljest mõõk lahti, mis siiski peagi parandati.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Vabadussõja mälestussammas Pikksaare poolsaarel Pangodis

Kodijärve vallast pärit pärit Vabadussõjas langenud sõdurite mälestussamba kavandi valmistas V. Rätsep. Sammas avati 1934.
Sammas kujutab endast kaheastmelisele betoonalusele raudkividest laotud obeliskitüvikut püramiidikujulise betoontipuga, mille keskel on Vabadusristi kujutis. Samba esiküljele on kinnitatud graniittahvel tekstiga: „Võitluses wabaduse / eest langenuile / 1918 – 1920”, järgneb 8 nime ja „Kodijärwe vald.” Tagaküljel on tahvel tekstiga: „Vägitöö kaunis / jääb hiilgama / veerevate aegade / voolus” ja tammepärg ristatud mõõkadega. Tahvlid on originaalid.
Sambalt eemaldati plaadid 1940.a. ning lõhuti 1949/50.a.

Mälestussammas taasavati 23.06.1990.

Asukoht: Pikksaare poolsaar, Pangodi küla, Kambja vald, Tartumaa

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Kursi Vabadussõja mälestussammas

Kursi Vabadussõja mälestussammas asub Kursi külas Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas.

Mälestussammas avati 26. septembril 1926. Samba kavandi tegi Voldemar Melnik (Mellik). Kivitöö anti teha M. Pärnale. Pronkskuju ja osad valati Truutsi töökojas. Mälestussamba pronkssõdur võeti maha Nõukogude võimu poolt kohe peale II maailmasõda. Samba kivialus õhiti 1948. aastal. Mälestussammas taasavati 23. juunil 1992.

Sammas kujutab endast treppalusel asuvat graniitobeliski, mille tipp on kolmejärguline. Obeliski otsas seisab pronksist valatud vahikorda pidav sõdur – Kuperjanovi partisan. Obeliski ülaosas on pronksreljeef Vabadusristi kujutisega ja selle all tekst: "EESTLASTE VANA, KULDNE / OMA MAA, / JÄÄ VABAKS SA, JÄÄ SEIS- / MA SA! / TRUU EESTI KÄSI VALVAB, / KAITSEB SIND, / VAENLASTE VASTU SEISAB / RIND, / JÄÄ VABAKS SA, JÄÄ SEIS- / MA SA!".

Obeliski tagumise külje ülaossa on kinnitatud pronksreljeef – surnupealuu – partisanide märk. Selle all puuduvad pooled nimed, kuna taastamisel ei leitud vastavaid materjale. S ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Võnnu Vabadussõja mälestussammas

4,6 meetri kõrgune sammas kujutab endast kolmeastmelisele alusele paigaldatud, hallikaspruunist graniidist postamenti, millel oli põlvitava sõduri skulptuur. Samba esiküljel on reljeefne Vabadusristi kujutis ja selle all tekst: „1918-1920 / TÄNU VÕIDU EEST / VÕNNU KIHELKOND”. Parempoosel küljel „VABADUSSÕJAS LANGENUD” ja 44 langenu nimed. Vasakpoolsel küljel „ILMASÕJAS LANGENUD” ja 29 nime. Samba tagumisel küljel on tekst: „ENAMLASTE POOLT TAPETUD” ja 6 nime. Skulptuur kujutab endast ühele põlvele laskunud ja mõõka ning mütsi hoidvat sõdurit.
Esimeses maailmasõjas hukkunute ning punase terrori ohvrite mälestussamba kavandi valmistas kujur A. Eller. Kivitöö tegi August Levold. Sammas avati 11.septembril 1934.
Mälestussammas lõhuti 1945. aastal ja osad kanti laiali.
Mälestussammas taasavati 1. septembril 1990. Mälestusmärk on originaal.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Otepää Vabadussõja mälestussammas

Otepää Vabadussõja mälestussammas on Otepääl asuv Vabadussõjas langenud sõduritele pühendatud monument. Mälestussammas asub Otepää kiriku juures.

Mälestussamba kavandi tegi Voldemar Mellik ja samba valmistas kiviraidur Peeter Veeber. Sammas avati 10. juunil 1928. Mälestussammas lõhuti 17. juunil 1950 ja osad maeti sinnasamasse. 3. augustil 1988 leiti samba obelisk.

Uue samba projekteeris R. Unt. Mälestussamba taasavamine toimus 15. juulil 1989. Mälestussammas on algse monumendi koopia. Mälestussamba obelisk on originaal.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Jõelähtme Vabadussõja mälestussammas

Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Taastatud sammas on originaali koopia.
Ligi 6m kõrgune, punasest graniidist valmistatud ja poleeritud sokliga obelisk on paigutatud kolmeastmelisele alusele. Ülaosas on süvareljeefis Vabadusristi kujutis. Sokli esiküljel on tekst:"1918-1920 AASTA/ VABADUSSÕJA/KANGELASI MÄLESTAB TÄNULIK JÕE-/LÄHTME KIHELKOND". Teksti all on kivireljeefis tammeokstega põimitud kujutis. Paremal küljel: "VABADUSSÕJAS" ja selle all 11 langenu nimed, vasakul küljel: "MAAILMASÕJAS" ja 26 nime, tagumisel küljel veel kord "MAAILMASÕJAS" ja 24 nime.
Sammas avati 23.06.1939, kavandi valmistas kujur A. Starkopf.
Sammas võeti maha 1941.a.
1942 taastati endisel kujul, kohaliku kirikuõpetaja E.Petersoo ettevõtmisel.
1948.a. lasti mälestusmärk nõukogude piirivalvurite poolt õhku.
Taasavati Jõelähtme MS initsiatiivil 23.06.1992. Kivitöö valmistati ARS Monumentaalis, kiviraidur A ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Alatskivi Vabadussõja mälestussammas

Alatskivi mälestussammas on algse samba koopia. Kaheastmeline alus on valatud betoonist ja kaetud terrasiitkrohviga. Graniittahuka otsas seisab pronksi valatud, mõõka kõrgele tõstev sõdurifiguur. Samba tahvlid on valmistatud graniidist. Esikülje tahvlil olev tekst: "ISAMAA EEST / SURRA / ON / ÜLIM TEENE / OLGU / KODUMAA / MULD TEILE / KERGE / 1928". Samba tagumisel küljel on tahvel 28 Vabadussõjas langenu nimega. Seal puudub üks nimi, sest ei suudetud tuvastada.
Kavandi valmistas kujur V. Melnik (Mellik). Sammas avati 26.augustil 1928.
Samba esimene lõhkumine toimus novembris 1940. Saksa okupatsiooni ajal toodi kuju tagasi ja 26. juulil 1942 toimus taasavamine. Mälestussammas kadus 1948. aastal.
Enne uue pronkskuju valmimist avati (arvatavalt 24.02.1990) mälestussamba alus suure, heledast metallist valmistatud Vabadusristi kujutisega. Sammas avati 24.juunil 1991. Uue sõduri valmistas kujur Endel Taniloo.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Lohusuu Vabadussõja lahingu mälestussammas

Lohusuu lahingu mälestussammas on püstitatud Lohusuu lahingus hukkunute mälestuseks. Mälestussammas asub Lohusuul Ida-Virumaal.

Mälestussammas avati 26. juulil 1931. 1940. aastal mälestussammas lammutati Nõukogude võimu poolt. Mälestussamba detaile kasutati hiljem Avinurme Suure Isamaasõja mälestussambal.

Mälestussammas taastati ja avati uuesti 23. juunil 1990.

Mälestussamba esiküljel on tekst: "Venna verega / võietud pind, / terve eluga / hoian sind! / Vabadussõja / Lohusuu / lahing / 14 dets. 1918. a."

Mälestussamba tagaküljel on tekst: "Avatud 26. juul. 1931 / lõhutud 1940 / taasavatud 23. juun. 1990".

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Kanepi Vabadussõja mälestussammas

Sammas kujutab endast 4,27 m kõrgust ning kahest osast kokku pandud loodusliku vormiga obeliski. Samba tipus on 76 cm kõrgune metallrist. Esikülje ülaosas on Vabadussõja aastaarvud „1918 – 1920”, selle all kivisse raiutud lamereljeefis kiiver, tääk ja loorberioks. Järgnes tekst: „Teekäija, seisatad sa siin, siis mäleta! / Wõideldes surime, et wabaks jääks / eestlaste maa!”, selle all on kivisse raiutud Vabadusristi kujutis ja 23 Vabadussõjas langenud sõduri nimed. Samba paremal küljel on tahvel tekstiga: „ENAMLASTE WERETÖÖ OHVRID / EESTI WABADUSE SÕJA AJAL”, järgnevad kahe ohvri nimed ja read Meie Isa palvest: „ANNA MEILE ANDEKS MEIE WÕLAD, NII KUI / MEIE ANDEKS ANNAME OMA WÕLGLASTELE”.
Kivitöö tegi kujur Aleksander Jannes oma kavandi järgi. Kanepi kihelkonnast pärit I maailmasõjas, Vabadussõjas ja punase terrori ohvrite mälestussammas avati 15.augustil 1926.
Sammas õhiti 1946.a. Tükid veeti ära 1951.a.
24.juuliks 1988.a. taastati obelisk. Sammas taasavati 25.septembril 1988.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Rõuge Vabadussõja mälestussammas

Vabadussõjas langenud 200 rõugelase mälestuseks püstitati 1926.aastal pastor Valter Viksi eestvedamisel Rõuge kiriku lähedale kunstnik Voldemar Melliku poolt modelleeritud mälestussammas. Samba esiküljel on kivisse raiutud tekst: "1918-1920. Au langenuile! Tänulik Rõuge kihelkond".

1945.a. õhkisid ausamba enamlased ja pronkssõdur ning selle aluskivid kaevati samba lähedale maasse. Kohalik kunstnik Aksel Ollmann kaevas pronksmehe öösel maa seest välja ning mattis oma talu õue. Suvel 1988.a kaevati see välja.

30. oktoobril 1988.a toimus ausamba taasavamine. Kuju restaureeris Ars Monumentaal.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Rõuge mälestuskivi Vabadussõjas osalenud Taani vabatahtlikele

Rõuges kiriku ja Vabadussõja monumendi kõrval 22.06.2013 avatud mälestuskivi on pühendatud Vabadussõjas võidelnud Taani vabatahtlikele.


Skulptor Margus Kurvits.

Idee autor Avo Eisen.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Haanja Vabadussõja mälestussammas Suure Munamäe jalamil

Monument on rajatud 1932.aastal Vabadussõjas I Ratsarügemendi koosseisus Munamäe lahingus võidelnud ja langenud sõjameestele. Mälestussammas taasavati 7.augustil 1988.a.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas Rõngus

Taastatud sammas on uue lahendusega. Teatud sarnasus eelmise sambaga on alusel, millel seisab nüüd graniidist naiseskulptuur. Aluse esiküljel on kujutatud mõõgale toetuvat sõdalast. Aluse vasakpoolsel küljel olevale kivitahvlile on raiutud Vabadusristi kujutis ja selle all on tekst: „VABADUSE- / SÕJAS / LANGENUD / KANGELASI / MÄLESTAB / RÕNGU / KIHELKOND”. Parempoolsel küljel: „1918 – 1920” ja „TULEME / KA HAUAST / KUI VAJAB / ME ABI / KODUMAA”.
Samba kavandi valmistas kujur A. Eller. Rõngu kihelkonna Vabadussõjas langenute mälestussammas avati 30.septembril 1934.

Sammas lõhuti oktoobris 1940. Saksa okupatsiooni ajal tehti sammas uuesti korda ja taasavati 12.oktoobril 1941. Lõplik lõhkumine toimus 1948.a.
Samba taastas kujur Villu Jaanisoo ning taasavati 21.mail 1995.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Taagepera Vabadussõja mälestussammas

Esmaavamine 2.septembril 1934. Avas Valga Maavalitsuse esimees J. Saul
Purustati oktoobris 1940
Taasavati 12.mail 1990. Avasid Jaanika Kangro ja Anneli Jänes Ala Põhikoolist
Taagepera Vabadussõja ausammas
Kavandaja kiviraiuja Richard Tooming. Ausammas asub taageperalaste lahingu asupaigas 1674. a. ehitatud Taagepera kiriku juures.
Avati 2. septembril 1934. a. Lõhuti oktoobris 1940. a.
Taaspüstitati 12. mail 1990. a. vanasse kohta. Kasutati ka tükke vanast sambast, mis olid kiviraidur Elmar Kink`i valduses, kes ka samba taastas. Ausambal on lugeda -
Au langenuile 1919-1920 Eesti Wabadussõjas langenud kodukaitsjatele tänulik Taagepera wald - 8 nime

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Karksi-Nuia Vabadussõja mälestussammas

Esmaavamine 23.juunil 1936.
Avas haridusminister kolonel Aleksander Jaakson VR I/3
Purustati 16.juunil 1941
1941.aastal õhitud mälestusmärgist on säilinud vaid mõned üksikud kivid, kuid neid polnud uue rajamisel võimalik kasutada. 2,6 meetri kõrgust Soome graniidist monumenti kaunistab Hannes Starkopfi valmistatud langenud sõduri bareljeef.

Samba esmane asukoht oli kunagise Karksi Karskusselts „Iivakivi" maja juurde kuuluval platsil. Praegu asuvad seal Nuia PMT hooned.
Taasavati Karksi-Nuias 6. septembril 2008. aastal Rahumäe kalmistu ees oleval haljasalal.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Vabadussõja Punapargi lahingu mälestusmärk Tihemetsas

Mälestuskivi on nüüd ligi meeter madalam – 3,5 m – sest kõiki kilde ei olnud enam alles. Raudkivirahnu ovaalselt esipinnal on Vabadusristi kujutis ja tekst: „JULGUS / PÄRIB VÕIDU / 1918 – 1920”. Mälestuskivi kõrval on kild endisest sambast, millel on marmorplaat tekstiga: „SEE AUSAMMAS / PÜSTITATI 12.AUG.1934.A. / PUNAPARGI LAHINGUS / LANGENUD”, järgneb 10 nime ja „MÄLESTUSEKS / AUSAMMAS LÕHUTI / STALINISTIDE POOLT 1950.A. / TAASTATI KILINGI-NÕMME / NÄIDISMETSAMAJANDI / RAHVARINDE POOLT 1988.A.”
Mälestusmärgi kavandi autor oli kujur Martin Saks. Mälestuskivi avamine oli 12. augustil 1934.
1950.a. õhiti mälestuskivi.
1988.a. mälestuskivi seati kildudest kokku. Ühest suuremast killust sai alus nimetahvlile. Mälestuskivi taasavamine oli 15. oktoobril 1988.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Vabadussõja mälestussammas Mihkli kalmistul Pärnumaa

Mihkli kalmistul avati kiviraidur Jüri Walki valmistatud monument 30. mail 1926.
Mälestussammas on kujult astmeliselt ahenevalt nelinurgeline ja obeliski kujuline, tumepunasest poleeritud graniidist. Obeliski esiküljel üleval asub kivisse raiutud Vabadusristi kuju. Sellest allpool kiri: Ilma- ja Eesti Vabadussõjas 1914-1920 auga langenud Mihkli koguduse poegadele. Tänulik Mihkli kogudus. Sellest allpool, obeliski neljal küljel on graniiti raiutud 96 sõjategevuses hukkunu nimed. Kirjed on kullatud. Samba kõrgus on 3,05 m.
Samba ees on ruudukujuline lilleklump mõõtmetega 2,3*0,6 m.

Sammas avati 30.05.1926.a. 1940.a. maeti sammas kohalike elanike poolt lähedusse kalmistule. Paigutati taas oma kohale 1988.a. juulis.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Varbla kiriku Vabadussõja mälestustahvel
Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Martna Vabadussõja mälestusammas

Samba (endise täpne koopia va graniittahvlitega asendatud betoontahvlid) taasavamine 10. oktoobril 1992.a. Kujutab endast kaheastmelisele betoonist alusele tellistest laotud ülalt kitsenevat ja sadulkatusega kaetud kabeli portaali meenutavat ehitist. Katuse tipus metallist ladina rist. Esiküljel orvas graniittahvel tekstiga: PÜHENDUS/1918-1920/EESTI VABADUSSÕJAS/LANGENUILE, järgneb 8 nime ja:NENDE MURE MULJUTUSED, NENDE PIINA PIGISTUSED/KOSTKU MEILE KUSTUMATA, järgneb: PÜHENDUS/1914-1918/ILMASÕJAS LANGENUILE, järgneb 14 nime. Samba tagumisel küljel 40 nime ja tekst: OLE USTAV SURMANI,/SIIS TAHAN SULLE ELUKROONI ANDA. JOH.ILM.2.10.
Sammas asub kiriku põhjaseinast ca 13m kaugusel, esiküljega põhja poole.
Algne Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestussammas avati 6. juulil 1930.a.
Ehituseks kasutati lihtsaid materjale: betoon, tellis.
Sammas hävitati (lõhati) 27. augustil 1953.a. Allesjäänud massiivsele alusele pandi hiljem lillekast.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Lääne-Nigula Vabadussõja mälestussammas

Sammas avati 14. sept. 1930, kavandi autor Roman Espenberg (Haavamägi). Astmelisele alusele ehitatud sokliga obelisk, tipuks kolmeastmeline püramiid, millele paigaldatud poolkera pronksist vabadusristi kujutisega. Samba esikülje soklile oli kinnitatud pronksbareljeef, millel kujutatud sõdalast, kes hoolitseb oma haavatud kaaslase eest. Tahvli all tekst: EESTI MULD JA EESTI SÜDA/KES NEID JÕUAKS LAHUTA/TÄNULIK LÄÄNE-NIGULA. Parempoolsel küljel tekst: VABADUSSÕJAS LANGENUD SÕDURID/KALLIST KODU KAITSTES/VARISESID... ja 19 nime. Vastasküljel oli tekst: ILMASÕJAS LANGENUD SÕDURID ja 61 nime. Samba tagaküljel oli pronksreljeefis tammepärg ja ristatud mõõgad ning aastaarvud 1918-1920. Sammas lõhuti 1946, säilisid vundament ja pronksdetailid.
Samba taasavamine 10. septembril 1989. Samba dolomiitosad on valmistatud algse täpse koopiana, säilinud pronksdetailid restaureeritud

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Kullamaa Vabadussõja mälestussammas

Esialgse mälestussamba püstitamise algatas Kullamaa Seltskondlike Organisatsioonide Liit. Ehitamine algas 5. juunil 1926. Kiviraidur Mihkel Munk. Saaremaa dolomiidist sammas avati 11. juulil 1926. Asus Kullamaa kiriku lähedal väljakul, kohal, kus praegu Rudolf Tobiase mälestuskivi. Sammas õhiti 1945. aastal.
Mälestussamba taastamise algatajaks oli Kullamaa Muinsuskaitse Selts. Projekti autor arhitekt Allan Murdmaa, kivitöö teostaja "Dolokivi" V. Saia juhendamisel. Taasavamine 30. septembril 1989. Asukoht algsest erinev, endise pastoraadi ja kiriku vahelisel alal.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Lihula Vabadussõja mälestussammas



Sammas on taastatud koopiana. Läänemaa langenute mälestussammas kujutab dolomiitkantkivist rustika stiilis ehitatud obeliski, mille esiküljel üleval reljeefis on valvekorras seisva sõduri kuju. Sellest allpool asub suur kivitahvel, kuhu on raiutud tekst: „ISAMAA ILU HOIELDES / WAENLASE WASTU WÕI- / DELDES, WARISESID…”, järgnevad 158 (endisel sambal oli neid 201 või 204) ohvitseri ning sõduri nimed, mille järg on samba tagaküljel ja lõppes tekstiga: „1918 – 1920 / WABADUSSÕJAS WARISENUILE / TÄNULIK HAAPSALU LINN JA / LÄÄNE MAAKOND”.



Sammas telliti V. Melnikult (Mellik). Avamine oli 9. novembril 1924.
Mälestussammas õhiti augustis 1940 (teistel andmetel 19.juunil 1941).
Monument taasavati 27.novembril 1994.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Vändra Vabadussõja mälestussammas

Mälestussamba taastajaiks on Vändra Sõprade Selts VÄSS, kes soovib algatada annetuste korjamise, et ennistada ka samba ümber paiknenud aed. Praegune sammas taastati uutest graniitdetailidest ja originaalsamba säilinud tipust. Hallist Soome graniidist valmistatud ligi 6,5 tonni kaaluva samba taastamiseks ja vundamendi rajamiseks kulus 326 860 krooni, millest 160 000 eraldas kaitseministeerium. Alevivalitsus toetas ennistamist 72 000 krooniga ning Vändra vallavalitsus 50 000 krooniga. Lisaks on kogutud rohkesti annetusi.
Samas kohas avati kihelkonna 57 langenu mälestuseks sammas 1922. aasta jaanipäeval. Toona oli see kolmas Vabadussõjas langenute mälestussammas Eestis, kaks eelmist püstitati Narvas ja Kuusalus.
Vändra mälestussammas lõhuti kaks korda, 1940. aastate alguses ja 1944. aastal.

Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00
Vabadussõja Paju lahingu mälestussammas

Paju lahingu mälestussammas on pühendatud Paju lahingu mälestuse jäädvustamiseks. Mälestussammas asub Paju külas Valgamaal.

Mõte püstitada Paju lahinguväljale mälestusmärk tekkis Valgamaal 1930. aastal.[1] 1932. aastal võttis selle teema üles 2. diviisi ülem kindral Nikolai Reek.[2] Monumendi kavandi autor oli Valga arhitekt Georg Saar. Oli plaanis ehitada 9 meetri kõrgune koonusekujuline muldkeha, mille tipus mälestusmärk Vabadusristi, kuperjanovlaste ja Soome Põhja Poegade üksuse embleemidega ning tahvlid lahingus langenute nimedega.

12. juunil 1938, Eesti Vabadusristi Vendade X kokkutuleku ajal pani kindral Johan Laidoner Paju monumendile nurgakivi.

Mälestussamba püstitamise heaks korraldati üleriigiline korjandus. 1940. aastal valmis monumendi muldkeha, kuid seoses Nõukogude okupatsiooniga jäigi mälestussammas avamata.

Alles 30. jaanuaril 1994, Paju lahingu 75. aastapäeva eel avas Eesti Vabariigi president Lennart Meri mälestussamba. Paju lahingu 85. aastapäeval asetas mälestussamba jalamile pärja pre ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 1 - Hinne: 5.00

Albumi info

 

Eesti Vabadussõda 1918-1920

Albumid: 4 / 4

Kasutaja info

 
  • Priit Virula
  • Kasutaja alates:01 juuni 2010
  • Albumeid / Pilte:4 / 866