Näita Cooliris'ega! Slaidishow
Narva vaated 1856. aastal

.
Kunstnik Nicolai Schmor gravüürid litograafilisel lehel aastast 1856, millel on näha tolleaegse Narva vaated. Graafiline kompositsioon litografeeriti ja paljundati Berliini Kuninglikus Litograafiainstituudis kunstniku ja litograafi Friedrich Julius Tempeltey poolt, kes oli ka edeva nimega litotöökoja omanik. Harrastusfotograaf Henry Küla digitaliseeris lito 2008. aastal ja töötles gravüürid 2012-2013. aastal.

Kommentaare: 7 - Hinne: 5.00
Narva 1856 aastal (tänapäeval Ivangorod-Narva)

.
Нарва 1856 г. (сегодня Ивангород-Нарва)

KADUNUD KUNSTNIKU JÄLGEDES MEENUTAMAKS KAUNIST NARVAT 1856. AASTAL

Narva sai linnaõigused 02. augustil 1345. aastal, vana kalendri järgi 25.07.1345.a. Taani kuninga Valdemar IV poolt. Võimalik, et ka varem, Valdemar III poolt, aga otsesed tõendid puuduvad.

1649. aastal liideti Jaanilinn (Ivangorod) Narvaga ja kuni jaanuarini 1945. aastal oli Jaanilinn Narva linna osa. Jaanuaris eraldasid Nõukogude võimud Jaanilinna halduslikult ülejäänud Narvast ning viidi Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu. 1954. aastal sai Ivangorod eraldi linnaõigused.

Narva oli kuulus oma barokse vanalinna poolest, mille Nõukogude lennuvägi purustas täielikult 1944. aasta 6. märtsil. Kuigi pärast sõda oli plaan vanalinn taastada, siiski taastati ainult kolm vanalinna hoonet – Raekoda ja kaks elumaja.

Barokset vanalinna ja Narvat jäädvustas tõenäoliselt kunstnik Nicolai Schmor. Valmis kaunis graafiline kompositsioon, mis paigutati ühele lehele, litografeeriti ja paljundati Berliini Kuning ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 8 - Hinne: 5.00
Parun von Velio maja, Narva 1856. aastal

.
Дом барона фон Велио, Нарва 1856 г.

Ehitatud 18. sajandi lõpus Narva vanalinna nn. Uuslinna ossa. Tegu oli ühe suurema elumajaga toonases Narvas. Esimesi teateid hoone kohta on 1785. aastast kui see kuulus meditsiinidoktor Sanderile. Hoone esimest korrust kasutati lao-, teist eluruumidena.

19. sajandi I poolel omandas hoone Narva komandant parun von Velio, kelle nime järgi ehitist ka tuntakse. 1845. aastal peatus siin keiser Nikolai I. 1847. aastast on majas olnud erinevad haridusasutused, neist kõige tuntum Narva Poeglaste Gümnaasium.

1877. aastal teostati majas remonti, 1881. aastal ühendati hoonega kõrvalmaja. 20. sajandi alguses hakkas maja õpilastele kitsaks jääma, samuti ei vastanud see enam toonastele sanitaar- ja hügieeninormidele.

1911. aastal liideti gümnaasiumihoone krundiga veel kaks kõrval asuvat krunti koos kahe kivimajaga. Viimastes asusid direktori ja õpetajate korterid, neist üks on peahoone külge liidetuna tänaseni ka säilinud.

1911. aastal koostati hoone ümberehitamise ja laiendam ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 2 - Hinne: 5.00
Püha Nikolai kirik, Narva 1856. aastal

.
Церковь святителя Николая Чудотворца, Нарва 1856 г. (сегодня в Ивангороде)
.
Aastatel 1851-1855 ehitati Jumalaema Ilmutamise kiriku kõrvale Narva kaupmehe Pavel Orlovi vahenditega uus kivikirik. Projekti autoriks oli tuntud arhitekt F. Ruska. Hoonel oli kompaktne ruudukujuline keskosa, mis päädis sibulkupliga. Kiriku esiosa, kus asus peauks oli peahoonest kitsam ja eendus väljapoole. Arhitektuuriliselt meenutas see klassitsismi elementidega vanavene kirikuid. Kellatorni kirikul ei olnud. Kirik koos varadega kuulus Jumalaema Ilmutamise kiriku juurde ja Jumalaema Ilmutamise kogudusele. Kirik hävines 6. märtsil 1944 aastal NSV Liidu õhujõudude poolt läbividud pommitamise käigus ning kogudus lõpetas oma tegevuse.

Kirik asus Narva Jaani eeslinnas Ingeri, Uus Liin ja Haigemaja tänavate ristumiskohas Torni platsil mäe otsas. Tänapäeval on tegemist Venemaale kuuluva Ivangorodiga ning asukoht on Kingissepa maantee A-180 (Tallinn-Peterburi maantee), Gagarini ja Hospidali tänava ristumiskoha vahetus läheduses.

All ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 4 - Hinne: 4.86
Issandamuutmise katedraal, Narva 1856. aastal

.
Нарвский Спасо-Преображенский собор в 1856 г.

Narva vanim kirik. Esmakordselt mainiti seda 1442. aastal. Kiriku ehitamiseks kasutati paekivi. Algselt rajati kirik katoliikliku pühakojana. 1460. aasta tulekahjus kirik põles, kuid selle taastamisele asuti üsna kiiresti. 1467. aastal püstitati seinad ja alustati katuse tegemist. Tänu linna kaubanduse tormilisele arengule elanikkond kasvas kiiresti ja esialgne ehitis jäi väikeseks. 16. sajandi alguses seda laiendati, 1519. aastal ehitati altariosale võlvid ning tehti idasuunda juurdeehitus. Sisetööd jätkusid pikka aega. Reformatsioonijärgselt hakati seal pidama luteriusu jumalateenistusi. Kirik oli pühitsetud Jeruusalemma Johannesele. Linna ründamisel 1590. aastal Boriss Godunovi vägede poolt kaotas kirik torni ja katuse. Kolme aasta pärast algasid taastamistööd. 1606. aastal valmis uus torn Daniel Baumeisteri poolt, mis aga 1610. aastal põles. Samal aastal kindlustas meister Berthold kiriku seinu, 1616. aastal aga valmis meister Berndti eestvõttel uus torniki ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 7 - Hinne: 5.00
Jumalaema Ilmutamise kirik, Narva 1856. aastal

.
Церковь во имя иконы Божией Матери "Знамение", Нарва 1856 г. (сегодня в Ивангороде)
.
Kirik ehitati aastatel 1786-1796 Narva eeslinna Jaanilinn (praegune Ivangorod) elanike rahaliste vahenditega. Kirik asus kõrgendikul Ingeri, Uus Liin ja Haigemaja tänavate ristumiskohas Torni platsil ja oli kaugele nähtav. Tänapäeval on tegemist Venemaale kuuluva Ivangorodiga ning asukoht on Kingissepa maantee A-180 (Tallinn-Peterburi maantee), Gagarini ja Hospidali tänava ristumiskoha vahetus läheduses.

Kirik ehitati tellistest ja kohati kasutati telliskivivooderdist. Põhiplaanilt oli hoone nelinurkne trummikujulise peaehitisega, mille tipus oli kuppel. Madalat ruudukujulist kellatorni kaunistas katuselatern. Kirik ehitati koos kahe tiibhoonega. Kiriku peamiseks pühaduseks oli Jumalaema Ilmutamise ikoon. Algul oli hoone mõeldud garnisoni kirikuks, kuid 1833. aastal anti see üle piiskopkonnale. 1848. aastal tekkis kiriku juurde oma kogudus. Vabadussõja käigus kirik purustati, kuid 1923. aastal koguduse liikmed taastasid k ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 2 - Hinne: 5.00
Peeter I maja, Narva 1856. aastal

.
Дворец Петра Великого, Нарва 1856 г.

Tänapäeva Narva vanalinna hotelli lähedal, Koidula, Pimeaia ja Rüütli tänava nurgal asuvad Peeter I maja vundamendi jäänused, mis on praeguseks kaetud liivaga, tolleaegne aadress oli Rüütli 21. Maja pommitati koos linnaga puruks 1944. aasta kevadel. Varemed seisid 1960. aastateni ja kuni viimase hetkeni plaaniti hoone taastada. Siiski kisti müürid vundamendini maha.

Hoone ehitati 1684. aastal kingsepp Jakob Nymani elumajaks. Oma Narva visiitidel peatus hoones tsaar Peeter I, kes oli pikemat aega Narvas 1704. aastal. Tsaar, kes külastas Narvat kuni paarkümmend korda, võttis majas vastu oma külalisi ja ametnikke. Hoonet ehitati korduvalt ümber. Et anda majale tsaari jaoks vajalikku esinduslikkust, ehitati maja külge nelja sambaga portikus, mida kaunistas sõjajumal Marsi puust figuur. Hiljem liideti majaga kõrvalolev vanem naaberhoone. Kokkuvõttes muutsid erinevatel aegadel tehtud lisandused hoone arhitektuuriliselt eklektiliseks.

1726. aastal, aasta pärast tsaari su ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 3 - Hinne: 5.00
Soome-Rootsi Püha Mihkli kirik, Narva 1856. aastal

.
Кирха Святого Михаила, Нарва 1856 г.

Esimene kirik ehitati 17. sajandil, teine valmis 1727. aastal ja kolmas 1805. aastal.

1726. aastal sai soome kogudus loa ehitada uus kirik 1704. aastal hävinu asemel. Kirik valmis 1727. aastal uuslinnas ja pühitseti peaingel Miikaeli päeval (Mihklipäeval). Samal aastal olid kogudusega liitunud asumiselt tagasi pöördunud rootslased ja koos moodustati rootsi-soome Miikaeli kogudus. Kirik oli puust, ristikujulise põhiplaaniga. 9. augustil 1773 kirik põles. 1805. aastal lõpetati kivikiriku ehitus vanalinna põhjapriil, Gloria bastionil, aadressil Lese 6 (praegune Vestervalli). 1898. aastal avati kiriku juures seek. See oli täielik pansion 12 mõlemast soost elatanud koguduseliikme jaoks. Kiriku taga asus vangimaja. 1944. aastal Narva pommitamisel Nõukogude Liidu õhuvägede poolt kirik purustati. Varemed lammutati 1950. aastatel.

Allikas:

Narva Muuseum
Narva linnavalitsuse 1929. a. väljaanne
Vikipeedia

KADUNUD KUNSTNIKU JÄLGEDES MEENUTAMAKS KAUNIST NARVAT 1856. AASTAL

Narv ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 3 - Hinne: 5.00
Narva kaalukoda raekoja platsil 1856. aastal

.
Городская важня. Ратушная площадь Нарвы в 1856 г.

Hooned vasakult paremale.

1. Narva raekoda on ehitatud 1668-1671. aastal linna kohtu- ja valitsusorgani raehooneks, tolleaegne aadress Rüütli 9.

2. On näha tolleaegse aadressi järgi Rüütli 12 katuse nurk. Ehitatud 1678-84 Johann Stahl von Holsteini projekti järgi. Elumaja. Barokk. Portaal samuti von Holsteini kavandatud, meister Mattias Voss. Hoone esimene omanik Gödert Hartmann.. Hoone hävines 6. märtsil 1944 aastal NSV Liidu õhujõudude poolt läbividud pommitamise käigus.

3. On näha tolleaegse aadressi järgi Rüütli 14 hoone. 1654-56 ümber ehitatud, sel ajal kuulus Cordt Pöppelmannile. Ehitusmeistrid Baltzar Gottkes ja Zacharias Hoffmann noorem. Elumaja. Esimene omanik Johann Schnelle. Barokkstiilis hoone hävines 6. märtsil 1944 aastal NSV Liidu õhujõudude poolt läbividud pommitamise käigus.

4. Pildi keskel on näha kolmnurkse fassaadielemendiga Narva Vaekoda ehk kaalukoda, tollase aadressiga Rüütli 16 ning asus raekoja platsi põhjaküljel. Hoone ehitati ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 5 - Hinne: 5.00
Narva juga 1856. aastal

.
Нарвский водопад в 1856 г.

Gravüüril näidatud vasakul pool asuva hoone asemele ehitati 1899. aastal Georgi vabrik. Parempoolse hoone asukohta ehitati Joala vabrik 1884.a. ja juurdeehitus 1890.a. Endise Euroopa veerohkeima Narva joa jõesäng on tänaseks peaaegu kuiv ja jõgi on Ivangorodi HEJ tarbeks 1957. aastal ümber suunatud.

KADUNUD KUNSTNIKU JÄLGEDES MEENUTAMAKS KAUNIST NARVAT 1856. AASTAL

Narva sai linnaõigused 02. augustil 1345. aastal, vana kalendri järgi 25.07.1345.a. Taani kuninga Valdemar IV poolt. Võimalik, et ka varem, Valdemar III poolt, aga otsesed tõendid puuduvad.

1649. aastal liideti Jaanilinn (Ivangorod) Narvaga ja kuni jaanuarini 1945. aastal oli Jaanilinn Narva linna osa. Jaanuaris eraldasid Nõukogude võimud Jaanilinna halduslikult ülejäänud Narvast ning viidi Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu. 1954. aastal sai Ivangorod eraldi linnaõigused.

Narva oli kuulus oma barokse vanalinna poolest, mille Nõukogude lennuvägi purustas täielikult 1944. aasta 6. märtsil. Kuigi pärast sõda oli ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 6 - Hinne: 4.70
Narva raekoja plats 1856. aastal

.
Ратушная площадь. Нарвская Ратуша в 1856 г.

Hooned vasakult paremale.

1. Narva börsihoone ehitati 1695-1704. aastal, tolleaegne aadress Suur 26. Barokkstiilis hoone hävines osaliselt 6. märtsil 1944 aastal NSV Liidu õhujõudude poolt läbividud pommitamise käigus. 1950. aastal otsustas Narva Täitevkomitee börsihoone lõplikult lammutada.

2. Narva raekoda on ehitatud 1668-1671. aastal linna kohtu- ja valitsusorgani raehooneks, tolleaegne aadress Rüütli 9.

3. Rüütli tänav, mis hävines 6. märtsil 1944 aastal NSV Liidu õhujõudude poolt läbividud pommitamise käigus.

4. Pildi parempoolne hoonenurk oli barokkstiilis elumaja, kus rajamisest peale asus ka apteek, aadressiga Rüütli 18. Hoone ehitati 1671. aastal. Barokkstiilis hoone hävines 6. märtsil 1944 aastal NSV Liidu õhujõudude poolt läbividud pommitamise käigus.

KADUNUD KUNSTNIKU JÄLGEDES MEENUTAMAKS KAUNIST NARVAT 1856. AASTAL

Narva sai linnaõigused 02. augustil 1345. aastal, vana kalendri järgi 25.07.1345.a. Taani kuninga Valdemar IV poolt. Võimalik, e ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 3 - Hinne: 5.00
Kuue nimega kirik, Narva 1856. aastal

.
Церковь во имя Св. Иоанна (бывший шведский Домский собор) Нарвы в 1856 г.

Ametlikud ning mitteametlikud kiriku nimed on olnud: Narva Ristija Johannese kirik, Narva Jaani kirik, Narva Rootsi Toomkirik, Püha Apostel Johannese kirik, Saksa kirik, Aleksander Nevski kirik, mille ajalooline aadress Narva 1944. aasta märtsipommitamists hävinud vanalinnas oli Viru 18.

Ajalugu
1641. aastal alustati kiriku ehitust Narva rootsi kogudusele. 1645. aastal kinnitas Rootsi kuningriigi valitsus kiriku Narva Toomkirikuks ja rootsi kogudus kasutas seda kuni 1704. aastani.

Kirikuhoone
Kirik ehitati kolmelöövilise kodakirikuna ilma kooripealseta ja eraldi torniosata aastatel 1641–1651. Kiriku ehitust alustasid kohalikud meistrid Elias Moor ja Hans Skinner. 1644. aastal kutsuti kohale kiviraidur Zacharius Hoffmann vanem, ehituses osales ka Mattias Daus. 1651. aastal valmis neljatahuline tugevasti lõigatud nurkadega kellatorn. Kiriku hoone on laotud paekivist. Hoone välisseintes domineerivad kaheastmelised tugipiilarid. Kiriku ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 5 - Hinne: 5.00
Narva raekoja plats 1856. aastal

.
Ратушная площадь. Здание Биржи Нарвы в 1856 г.

Hooned vasakult paremale.

1. Hoone nurk tolleaegse aadressiga Suur 21/Rüütli 20. Barokkstiilis hoone, mida kutsuti Fonne majaks ja mis ehitati 1697. aastal, hävines 6. märtsil 1944 aastal NSV Liidu õhujõudude poolt läbividud pommitamise käigus.

2. Suur tänav hävines 6. märtsil 1944 aastal NSV Liidu õhujõudude poolt läbividud pommitamise käigus.

3. Narva börsihoone ehitati 1695-1704. aastal, tolleaegne aadress Suur 26. Barokkstiilis hoone hävines osaliselt 6. märtsil 1944 aastal NSV Liidu õhujõudude poolt läbividud pommitamise käigus. 1950. aastal otsustas Narva Täitevkomitee börsihoone lõplikult lammutada.

4. Narva raekoda on ehitatud 1668-1671. aastal linna kohtu- ja valitsusorgani raehooneks, tolleaegne aadress Rüütli 9.

KADUNUD KUNSTNIKU JÄLGEDES MEENUTAMAKS KAUNIST NARVAT 1856. AASTAL

Narva sai linnaõigused 02. augustil 1345. aastal, vana kalendri järgi 25.07.1345.a. Taani kuninga Valdemar IV poolt. Võimalik, et ka varem, Valdemar III poolt, aga otse ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 3 - Hinne: 5.00
Parun Alexander von Stieglitz tehased, Narva 1856. aastal

.
Фабрики Барона Штиглица, Нарва 1856 г.

Gravüüril on tänapäevases nimetuses näha Narva väike juga (Малый водопад Нарвы) ehk Joala juga (Малый водопад в имении Йоала) ja astang ning tuntud vene pankur, tööstur ja kunstimetseen parun Stieglitz-le (1814-1884) kuuluvad linaketrusvabriku hooned, mis ehitati 1851-1855 aastal ja kalevivabriku hooned, mis ehitati 1819-1823. aastal. Stieglitz omandas hariduse Tartu Ülikoolis.

Vasakul esiplaanil asuvad kalevi manufaktuuri vabrikuhooned. Korstnaga hoone on linaketrusvabrikuhoone. Teiste hoonete täpne funktsioon on teadmata, mida saab tuvastada arhiivimaterjale uurides. Mõlema vabriku kõrvale ehitati aja jooksul elumajad, laod, kasarmud, haigla, kirik ja abihooned. Gravüüri parempoolseim hoone asub Kreenholmi saarel.

1905. aastal töötas linavabrikus 2500 inimest ja tööstusmahu järgi oli vabrik Venemaa linatööstusettevõtete seas kolmandal kohal.

1944. aasta märtsipommitamises vabrikute hooned hävinesid, mis hiljem taastati ning vabrikud koondati nime Ivangorodi lina ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 3 - Hinne: 5.00
Paruness Stieglitz suvila, Narva 1856. aastal

.
Дача баронессы Штиглиц, Нарва 1856 г. (сегодня в Ивангороде)

UNISTUSED JA SOOVID TALLETATI GRAVÜÜRIL

Vähetuntud kunstnik Nicolai Schmor joonistas Narvast 1856. aastal 15 sisukat ning kaunist gravüüri, mis tänases arusaamises omavad olulist rolli, meentutamaks vanat Narvat, selle arhitektuuri ning elu-olu.

Gravüürid paigutati ühele lehele kokku ja litografeeriti ning paljundati Berliini Kuninglikus Litograafiainstituudis kunstniku ja litograafi Friedrich Julius Tempeltey poolt, kes oli ka edeva nimega litotöökoja omanik.

Erilist tähelepanu pälvib graafilise kompositsiooni üks gravüür, mille pealkirjaks on N. Schmor pannud “Paruness Stieglitz suvila”.

Ilmselt rahvasuus teati gravüüril toodud maja paruness Stieglitz suvilana, mis annab märku sellest, et parun ehitas mõisa kindla teadmisega, mõeldes sealhulgas oma palavalt armastatud abikaasale. Tõenäoliselt, oli naine mõisas sagedamini kui parun ise, millest ka piirkonna nimetamine parunessi järgi. Tänapäevases ajalookäsitluses on teada, et tegemist oli p ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 3 - Hinne: 5.00
Jumalaema Uinumise kirik ja Püha Nikolai kirik, Narva 1856. aastal

.
Церковь во имя Успения Пресвятой Богородицы в Ивангородской крепости в 1856 г.
Церковь святителя Николая Чудотворца в Ивангородской крепости в 1856 г.

Jumalaema Uinumise kirik

Kiriku rajamislugu pole siiamaani täpselt teada. Uurijate arvamused tema asutamisajast lähevad suuresti lahku (15. sajandi lõpust kuni 16. sajandi keskpaigani). Ivangorodi ehitus koosnes kahest ühtekuuluvast hoonest: põhjapool kirik ja lõunas tiibhoone. 18. sajandi teisel poolel muudeti kirik luterlikuks garnisoni kirikuks. Pärast Narva ja Ivangorodi vallutamist 1704. aastal Vene vägede poolt kirik suleti. 1740. aastatel pühakoda taastati õigeusu jumalateenistuste jaoks. 1750. aastatel taastati tiibhoone, millest sai eraldi kirik. Kirikutornidel olid telkkatused. Võibolla just sel ajal sai tiibhoone kellatorni. Nende tööde käigus sai kahest pühakojast koosnev ansambel omale uue välimuse. Jumalaema Uinumise kirikus säilitati Jumalaema ikoon Odigitriat, mis pärimuse järgi jäi 1558. aasta tulekahjus kahjustamata. Kuni 1827. aastani kuu ...

Loe lisaks ...
Kommentaare: 6 - Hinne: 5.00