Seidla mõisat (saksa k Seydell või ka Seidel) on esmamainitud 1639. aastal. Pikka aega von Mohrenschildtide valduses olnud mõis kuulus hiljem von Vietinghoffidele ning alates 1884. aastast von Schillingitele. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Hans von Schilling.

Mõisa kahekorruseline hilisbarokne peahoone on ehitatud 1760-80tel aastatel. Mõisa esist väljakut ääristanud kaaristuga aidast ja tall-tõllakuurist on säilinud vaid ait, tallist on alles madalaid müüriosi. Peahoonest kagus asub suurejooneline viinavabrikuhoone.

Kaasajal on mõis eravalduses, mõisat korrastatakse turismikeskuseks ning seal peetakse mitmeid vabaõhuüritusi.

Seidla veski lugu

- Arvatavalt XVIII sajandist pärinev Seidla mõisa tuuleveski on väheseid hollandi-tüüpi tuulikuid, mis säilinud koos sisseseadega.

- XX sajandi algul ostis tuuliku mõisalt Evald Jamnes. Lisaks muule püüti siin toota ka elektrit.

- Tuuliku sisseseadet täiendati eelmisel sajandil püülimasina, elevaatori, kruubimasina ja valatud kividega. Vilja jahvatati siin tuule jõul 1962. aastani.

- 1989. aastal tegi Kaardiväelase kolhoos Seidla tuulikule kapitaalremondi, aga kahjuks mitte kõige õnnestunuma.

- 1991. aastal tuli Mulgimaa mees Lembit Jamnes õigusjärgse omanikuna tagasi oma vanaisa tallu veskimeheks ja pani ühe paari kive tuule asemel elektrimootoriga tööle.

- 2005. aasta lõpus ostis tuuliku MTÜ Seidla Tuuleveski. Nüüd võib siin juba tuule jõul vilja jahvatada.

pseudo HDR